12. mail 2022 kehtestas Vabariigi Valitsus Eesti merealade teemaplaneeringu. Planeering reguleerib erinevate valdkondade tegevusi ning muuhulgas määrab põhimõttelised alad, mis on sobilikud meretuuleparkide arendamiseks.
Avalike väljapanekute valus tagasiside
Mereala planeeringu koostamine kestis kokku pea viis aastat, kuid teekond planeeringu kehtestamiseni ei olnud valutu. Peale põhilahenduse avalikustamist sai planeering kriitikat mitmest eri allikast, peamiselt seoses meretuuleparkidega. Näiteks keeldus keskkonnaministeerium rahandusministeeriumi poolt esitatud planeeringut esialgu kooskõlastamast, kuna planeeringu koostamisel on jäänud tagaplaanile eesmärk kaitsta ja säilitada keskkonda. Kritiseeriti just taastuvenergia kavandamist, näiteks suunist mitte kavandada tuuleenergeetika aladele ilma sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid hindamata uusi kaitstavaid loodusobjekte.
Ka Saaremaa elanikele mereplaneeringu tutvustamine päädis terava diskussiooniga. Kritiseeriti, et planeeringusse pole kantud võimalikke merelindude rändekoridore, pole tehtud uuringuid kuidas mõjutavad meretuulepargid kalade liikumisi ja koelmuid ning muinsuskaitse all olevaid laevavrakke pole piisavalt tähtsustatud.
Katse lepitada erinevate osapoolte huve
Planeeringu avalikustamise järgsed teravad arutelud tingisid selle, et tuuleenergeetika arendusaladega seoses muudeti planeeringut. Loobuti tuuleenergeetika arendusalast nr 3 (Harilaiust loodes). Viimases planeeringuversioonis on kahanenud ka arendusalade 1 ja 2 ulatus. Tuuleenergeetika arendusala 2 on vähesel määral vähenenud lõunatipust, mis vähendab seega tuuleparkide nähtavust Sõrve sääre tipust. Lindude peatumisalade ja rändesuundade uuringu ning mõjude hindamise alusel korrigeeriti tuuleenergeetika ala nr 1, vähendades ala ulatust 13%. Ala nr 1 vähendati ka veel täiendavalt 22 km2 võrra lennuliikluse tagamiseks Ruhnu-Kuressaare suunal ning ala nr 2 ohutu ja optimaalse lennuliikluse tagamiseks marsruudil Kuressaare – Gotland.
Vabariigi Valitsus tegi vaheotsuse (29.04.2021), määrates mereala planeeringus välja pakutud tuuleenergeetika aladest reservaladeks need, mis ühtivad ajalooliselt intensiivsema traalpüügi aladega. Reservalad saab kasutusele võtta alates 2027. aastast, kui teistel meretuule arendamiseks sobilikel aladel tehtud menetlusprotsessidest ja uuringutest on selgunud, et nendel aladel ei ole võimalik piisavas mahus meretuuleparke arendada. Aastatel 2022-2024 on planeeritud hinnata tuuleparkide müra mõju räime rändele, mille eesmärgiks on räimedele olulise häiriva mürataseme välja selgitamine. Kui leitakse oluline häiriv mõju, siis on tõenäoline, et tuuleenergia alasid vähendatakse veelgi kalade rändekoridoride arvelt. Samuti on kavas 2027. aastaks teostada merealal rändel peatuvate, sulgivate ja talvituvate lindude inventuurid (kogu mereala hõlmavad lennuloendused) ja merealal rändavate nahkhiirlaste inventuurid. Inventuur on plaaniks teostada ka veealusele kultuuripärandile (sh vrakkidele). See tähendab, et seoses kavandatavate uuringute ja inventuuridega võivad tuuleenergeetika arendamiseks määratud alad veelgi kahaneda.
Ebaselge tulevik
Eesti merealale arvukaid hoonestuslubade taotlusi esitanud arendajad ootasid merealade teemaplaneeringu kehtestamist pikisilmi. Siiski on tuleviku osas omajagu ebaselgust.
Kuuldavasti on merealade teemaplaneering halduskohtus vaidlustatud. Tekib küsimus, kas ja millises ulatuses otsustab riik hoonestuslubade taotlustega edasi minna – ühelt poolt on hoonestuslubade taotluste osas seisukohtade võtmisega viivitatud juba pikalt. Teisalt satub riik äärmiselt ebamugavasse olukorda kui hoonestuslubade väljastamise aluseks olnud planeering kohtus kehtetuks tunnistataks.
Augusti teises pooles on majandusminister Riina Sikkut saatnud ministeeriumidele kooskõlastamiseks määruse eelnõu, mille kohaselt on riigil kavas meretuuleparkide rajamiseks sobivad alad panna oksjonile. Eeltoodust võib siiski järeldada, et praegu on riigil plaanis hoonestuslubade menetlustega edasi minna ning riik lähtub eeldusest, et merealade teemaplaneering jääb kehtima sellisena nagu ta kehtestati. Ka hoonestuslubasid menetleva Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti dokumendiregistrist nähtuvalt on seni esitatud hoonestuslubade taotlusi hakatud saatma erinevatele asutustele arvamuste andmiseks, mis annab põhjust arvata, et riik ei kahtle merealade teemaplaneeringu kehtima jäämises.
Rohereeglite blogi 