Komisjon avalikustas energiaturge reformiva määruse eelnõu

Teisipäeval kirjutasime, et peagi on Euroopa Komisjonil kavas tutvustada energiaturgude reformimise meetmeid. Eile, 14. septembril avalikustas Euroopa Komisjon määruse eelnõu, mis sisaldab ajutisi meetmeid EL energiaturgude reformimiseks. Algatus on vastuseks rekordeid löövatele gaasi- ja elektrihindadele. Määruse eelnõu tuli välja samal päeval iga-aastase Euroopa Komisjoni presidendi (hetkel Ursula von der Leyen) „olukorrast EL-s“ kõnega, milles Komisjoni juht keskendus samuti palju Venemaa agressioonile ning sellest tingitud energiakriisile.

Ootuspäraselt sisaldas ettepanek teatud elektritootjate ning fossiilkütuste tootjate täiendavat maksustamist, samuti elektritarbimise vähendamise kohustusi liikmesriikidele. Samas on oluline ka see, mida ettepanek ei sisaldanud – nimelt jättis Euroopa Komisjon vähemalt esialgu ettepanekust välja maagaasile hinnalae kehtestamise. Alljärgnevalt tutvustame eelnõud lähemalt.

Käibelagi elektritootjatele

Määruse eelnõu seab teatud madalamate tootmiskuludega elektritootjatele nn käibelae. Ettepanekus on selle suuruseks 180 eurot toodetud MWh eest. Eelnõu seletuskirja kohaselt on tegemist summaga, mis ületab oluliselt elektri tipuhindade keskmist enne Ukrainas toimuva sõja puhkemist ning seega ei tohiks sellise lae kehtestamine olla vastuolus tootjate ootustega. Seda summat ületava müügihinna osa (sõltumata sellest, kas see on saadud kahepoolsete tehingute kaudu või turult) peavad tootjad loovutama liikmesriikidele, kes omakorda peavad seda kasutama lõpptarbijatele kõrgete elektrihindade kompenseerimiseks.

Määruse eelnõu jätab liikmesriikide otsustada, millal käivet maksustada (kas tehingu tegemise ajal või pärast seda) kui ka selle, kuidas lõpptarbijaid toetada. Viimase osas on määruses toodud näidismeetmeid, mille hulka kuulub lõpptarbijatele energiatarbimise vähendamise eest rahaliste toetuste andmine, elektrimüüjatele nende poolt lõpptarbijatele pakutava madalama hinna kompenseerimine, lõpptarbijate poolt taastuvenergia tootmisesse tehtavate investeeringute toetamine jms.

Elektritoodang, millele käibelage kohaldataks, on määratletud läbi kasutatava kütuse, hõlmates nii taastuvaid allikaid (tuul, päike, maasoojus, biomass), jäätmeid, tuumakütust, ligniiti kui ka toornaftat ning naftatooteid. Käibelaest oleks vabastatud eelkõige maagaasist toodetud elekter. Liikmesriigid võivad jätta käibelae kohaldamata väiketootjatele, kelle maksimaalne tootmisvõimsus on 20 kW -praktikas tähendab see ennekõike eratarbijate poolt rajatud päikesepaneelide välistamist.

Huvitaval kombel on nimekirjast välja jäänud põlevkivi. Arvestades, et seda kütuseliiki kasutatakse sisuliselt vaid Eestis, on võimalik, et esimeses määruse versioonis on see lihtsalt Komisjonil kahe silma vahele jäänud ning käibelagi kehtestataks määrusega ka põlevkivi kasutavatele elektritootjatele. Vastasel juhul võiks määruse rakendamine vähemalt Eesti-Balti piirkonnas tuua kaasa päris olulise turumoonutuse. Viimast annab igal juhul vältida ka siseriiklike reeglite kehtestamise läbi, kuivõrd uus määrus ei välista täiendavate käibepiirangute rakendamist liikmesriikide poolt (eeldusel, et need on proportsionaalsed, mittediskrimineerivad ja muul viisil EL õigusega kooskõlas).

Oluline detail on veel, et käibelae arvestuse aluseks on tegelik elektri müügist saadav tulu. Teisisõnu – käibelagi ei tohiks mõjutada neid ettevõtteid, kes ei võida kõrgetest elektrihindadest seetõttu, et on varasemalt end lepinguliselt kindlustanud hinnakõikumiste vastu (nt sõlminud pikaajalise, fikseeritud hinnaga elektri müügi lepingu).

Universaalteenuse erisused

Määruse eelnõu annaks liikmesriikidele võimaluse ajutiselt laiendada reguleeritud hinnaga elektrimüüki (nn universaalteenust) ka keskmise suurusega ja väikestele ettevõtetele. Viimased võiksid sel viisil tarbida maksimaalselt 80% viimase viie aasta kõrgeimast aastakogusest.

Lisaks oleks liikmesriikidel lubatud seada universaalteenuse hind ajutiselt madalamale elektriteenuse tootmise omahinnast, tingimusel, et selle hinnaga saavad elektrit lõpptarbijatele müüa kõik seda soovivad turuosalised ning riik hüvitab neile vastava hinnavahe.

Fossiilkütuste tootjate „solidaarsusmaks“

Lisaks elektritootjate täiendavale maksustamisele näeks uus määrus ette ka fossiilkütuste kaevandajate ja rafineerijate (kellele elektritootjate käibelagi ei kohalduks) kasumite täiendava maksustamise nn „solidaarsuspanuse“ läbi. Sisuliselt on tegu ühekordse täiendava kasumimaksuga, mida tuleks maksta 1. jaanuaril 2022 (või selle järel 2022. a sees) algava majandusaasta maksustatavalt kasumilt. Maksustamisele kuuluks vastava majandusaasta kasumi osa, mis ületab 120% ettevõtete keskmisest kasumist viimasel kolmel majandusaastal, alates 1. jaanuarist 2019. Vastav kasumiosa maksustataks 33% maksumääraga, mis lisandub muudele maksudele, mis vastavatelt summadelt tasuda tuleks.

Sarnaselt käibelaest laekuvatele riigi tuludele on ka solidaarsusmaksule ette nähtud sihtotstarbeline kasutamine. Eelnõu loetleb konkreetsed valdkonnad, mille heaks solidaarsusmaksu kasutada tuleks, nt energeetilise sõltumatuse meetmete toetamine, energiatarbijate (ennekõike üksikisikutest tarbijate) toetamine kõrgete energiahindadega toimetulekul jms.

Elektrisäästu nõuded

Oodatult sisaldab eelnõu ka meetmeid elektritarbimise säästu osas. Kui eelmisel nädalal oli veel ebaselge, kas elektritarbimise vähendamine tipptundidel (kõige kallima turuhinnaga tundidel) saab olema liikmesriikidele vabatahtlik või ei, siis nüüd on selgunud, et Komisjoni nägemuses peaks see olema kohustuslik. Liikmesriigid peaksid võtma meetmeid, mille abil hoitakse kokku vähemalt 5% elektri tarbimisest tipuhinnaga tundidel. Tipuhinnaga tundide väljaselgitamine on liikmesriikide otsustuspädevuses, ent need peavad hõlmama vähemalt 10% kõigist tundidest.

Lisaks elektri tarbimise vähendamisele tipptundidel, tuleks liikmesriikidel täiendavalt võtta meetmeid, millega vähendatakse igakuist elektritarbimist kokku 10% võrra võrreldes referentsperioodiga, milleks on viimase viie aasta talveperioodid (1. novembrist 31. märtsini).

Kokkuvõtteks

Määruse eelnõu detailide ja rakendamise osas on tõenäoliselt oodata kibedaid vaidluseid nii EL kui siseriiklikul tasemel. Näiteks ei ole eelnõu tekstist päris selge, millisele riigile peaks elektritootja käibelage ületava tulu maksma. Elektrienergia kokkuhoiu osas tuleb nii Eestis kui teistes riikides teha valusaid otsuseid, et vastav energiasääst saavutada. Samuti ootab Eestis tulevikus lahendamist see, kas ja millistel tingimustel laiendada universaalteenust ettevõtjatele, kui EL määrus seda ette näeks.

Määruse eelnõus on lahendamata liikmesriikides eriarvamusi tekitanud küsimus gaasi hinnalaest, samuti likviidsusabist elektritootjatele, millest kirjutasime eelmises postituses. Komisjon jätkab nendes küsimustes tööd ja diskussioone liikmesriikidega, analüüsides jätkuvalt gaasi hinnalae kehtestamise võimalusi. Lisaks on plaanis moodustada Norra kui uue peamise gaasitarnijaga hinna teemal läbirääkimisteks uus töögrupp. Kolmanda olulise tegevussuunana maagaasi osas üritab Komisjon töötada välja uut gaasi referentshinda, mis erinevalt torugaasi hindu kajastavast TTF-indeksist arvestaks muutunud tarnetega (ennekõike suurenenud LNG-osakaaluga). Ekspertide hinnangul on vastav meede siiski pikaajaline lahendus, mis ei saa valmis enne käesoleva talvehooaja lõppu.