Tag Archives: loodusdirektiiv

22. juunil 2022 avalikustas Euroopa Kohus otsuse asjas C-661/20, andes olulisi suuniseid seoses metsamajandamise ja looduskaitsega nn Natura 2000 võrgustiku aladel. Otsuses võetud kohtu seisukohad on olulised ka Eesti jaoks, kuivõrd Euroopa Komisjon on ka meie valitsuse suhtes algatanud rikkumismenetluse seoses metsamajandamise ning selle mõjudega nn Natura-aladel. Olulisim on kohtu järeldus, et looduskaitse neil aladel peab seisnema praktiliste meetmete võtmises ja tulemuste saavutamises, pelgalt planeerimisest ja dokumentide koostamisest ei piisa.

Natura 2000 võrgustiku aladel kohalduvad reeglid

Suvises otsuses leidis kohus, et Slovakkia on rikkunud EL loodusdirektiivist tulenevaid kohustusi. Sarnaselt teiste Euroopa Liidu direktiividega ei sisalda loodusdirektiiv sedavõrd täpseid norme, mis võimaldaks neid kohaldada otse, ilma siseriiklike õigusaktide abita. Direktiiv seab liikmesriikidele eesmärgid (eelkõige kaitsealuste liikide ja elupaikade soodsa seisundi saavutamine ja seejärel säilitamine), kuid jätab riikidele õiguse otsustada millisel moel neid vastavaid eesmärke täpselt saavutatakse. Muuhulgas on liikmesriikide otsustada (ette antud kriteeriumite põhjal), millised alad on looduskaitseliselt eriti väärtuslikud ning tuleks hõlmata üle-euroopalisse Natura 2000 kaitsealade võrgustikku. Võrgustiku hõlmatud alade osas näeb direktiiv ette kohustuse hinnata nende kaitse-eesmärke mõjutavate projektide ja kavade mõju. Viimases küsimuses on Euroopa Kohus arendanud välja pikaajalise ja põhjaliku praktika, millega mõju hindamisel arvestada tuleb.

Vaidluse taust

2017. aasta vältel sai Euroopa Komisjon mitu kaebust tegevuste kohta Slovakkia poolt määratud Natura 2000 aladel, mis mõjutasid metsise (Tetrao urogallus) kaitsestaatust. Kaebustes oli välja toodud, et metsise populatsioon oli 2004. aastast saati vähenenud 49,4% võrra kaheteistkümnel alal, mis olid määratud selle liigi kaitseks ja säilitamiseks. Kaebajate sõnul oli metsise languse põhjuseks peamiselt raietegevus, mis hävitas tema elupaiku. Sellest tulenevalt algatas Euroopa Komisjon rikkumismenetluse, heites Slovakkiale ette, et riik ei olnud võtnud vajalikke kaitsemeetmeid, et säilitada Natura 2000 aladel metsise seisundit.

Slovakkia proovis oma seaduseid 2019. aastal loodusdirektiiviga vastavusse viia. Euroopa Komisjon leidis sellele vaatamata, et meetmed on ebapiisavad ning Slovakkia rakendab olemasolevaid meetmeid liiga aeglaselt, mistõttu on jätkuvalt risk metsise elupaikade halvenemiseks. Kuivõrd Euroopa Komisjoni poolt algatatud rikkumismenetlus ei viinud Komisjoni hinnangul vajaliku tulemuseni, pöördus viimane Slovakkia vastu Euroopa Kohtusse.

Slovakkia proovis oma seaduseid 2019. aastal loodusdirektiiviga vastavusse viia. Euroopa Komisjon leidis sellele vaatamata, et meetmed on ebapiisavad ning Slovakkia rakendab olemasolevaid meetmeid liiga aeglaselt, mistõttu on jätkuvalt risk metsise elupaikade halvenemiseks. Kuivõrd Euroopa Komisjoni poolt algatatud rikkumismenetlus ei viinud Komisjoni hinnangul vajaliku tulemuseni, pöördus viimane Slovakkia vastu Euroopa Kohtusse.

Puudujäägid raiete mõju hindamise reeglites

Esimeseks Komisjoni etteheiteks oli asjaolu, et Natura-alasid puudutavad metsamajandamiskavad olid vahemikus 2015-2019 vabastatud mõju hindamise kohustusest (enne 2015. a selline kohustus eksisteeris). Puudujääk küll kõrvaldati 2020. a alguses, ent nii Komisjon kui Euroopa Kohus leidsid, et Slovakkia pidanuks ka vahepeal kehtestatud kavade osas viima (tagantjärgi) läbi mõju hindamise.

Teiseks leidis Kohus, et EL õigusega oli vastuolus see, et hädaraieks (Eesti mõistes sanitaarraieks), mida rakendati ennekõike üraskite kahjustuste vähendamiseks ja piiramiseks, oli võimalik anda luba metsamajandamiskavades ette nähtud raiemahte ületades, ilma et enne seda viidaks läbi nõuetekohane mõju hindamine. Seejuures ei olnud hädaraied harva esinevad, vaid moodustasid suure osa kogu Slovakkia raiemahust (nt aastal 2017 ca 52% kogu raiemahust). Loodusdirektiiv keelab liikmesriikidel kehtestada riigisiseseid norme, mis vabastavad sedavõrd üldiselt Natura 2000 võrgustiku alasid mõjutavaid projekte või kavasid mõju hindamise kohustusest, mistõttu leidis Euroopa Kohus, et Slovakkia rikkus direktiivist tulenevaid kohustusi.

Muud puudused metsise heaks loodud Natura-alade kaitsmisel

Teise põhimõttelise etteheitena tõi Euroopa Komisjon välja, et intensiivne metsaraie, monokultuuride istutamine, suurte alade raadamine ja pestitsiidide kasutamine oli lõpptulemusena kahjustanud metsise elupaiku kõigil kaheteistkümnel metsise kaitseks moodustatud Natura-alal, vähendades elupaikade pindala, struktuuri ja funktsioone. See tõi omakorda kaasa metsise arvukuse olulise vähenemise vastavatel aladel. Eriti halb oli seejuures olukord alal, kus oli lubatud ulatuslik raie üraskite leviku peatamiseks.

Komisjoni etteheidete kohaselt ei olnud Slovakkia hoolimata seadustes sätestatud normidest loonud praktikas struktuurset süsteemi, mis tagaks metsise kaitse ja lubaks raiet vaid juhul, kui see ei mõjuta oluliselt Natura-alasid, vaid oli rakendanud kaitsemeetmeid pigem üksikjuhtumitel, laekunud kaebuste alusel. Euroopa Kohus nõustus selle hinnanguga.

Lisaks eeltoodule oli Slovakkia küll vastu võtnud metsise kaitsekava perioodiks 2018-2022, ent selles sätestatud olulisemaid meetmeid (kaitsekordade rangemaks muutmine, hoolduskavade vastuvõtmine) ei olnud veel ellu viidud. Slovakkia valitsus küll tõi välja mitmeid pooleliolevaid projekte ja menetlusi, mis olid algatatud kaitsekava ellu rakendamiseks, ent Euroopa Kohus leidis, et alles kavandatavaid meetmeid ei saa riigi kohustuste täitmise hindamisel arvestada.

Viitega EL linnudirektiivile, mille artikli 4 lõige 1 näeb samuti ette lindude kaitses moodustatud Natura-aladel vajalike kaitsemeetmete võtmist, leidsid Euroopa Komisjon ja Kohus viimaks, et kuigi teatud alade suhtes olid kehtestatud konkreetsed hoolduskavad (Eesti kontekstis: kaitsekorralduskavad), ei olnud neid praktikas ellu viidud. Kohus toonitas ka selles osas, viitega mh Białowieża ürgmetsa asjas tehtud otsusele, et EL linnudirektiivi kohustuste täitmiseks ei piisa vaid kaitsemeetmete (paberil) kehtestamisest, vaid need tuleb ka reaalselt ellu viia. Linnudirektiivi eesmärk on kaitsta ohustatud linde reaalselt, mitte ainult õiguslikult. Kuivõrd metsise arvukus on Slovakkias ja ka Natura-aladel järsus languses, on liikmesriik rikkunud oma kohustusi.

Õppetunnid Eestile

Slovakkia suunas tehtud lahendist on Keskkonnaministeeriumil, Keskkonnaametil ja kõigil teistel, kes looduskaitse ja raietega kokku puutuvad (arvestades ka pooleliolevat rikkumismenetlust Eesti suhtes) võtta eelkõige kaks õppetundi:

1. Nn Natura-hindamist puudutavaid reegleid tuleb järgida ka sanitaarraiete puhul, viimaseid ei saa mõju hindamise kohustusest üldiselt vabastada;
2. Euroopa Komisjon ja Kohus ei rahuldu viimase aja praktika kohaselt loodus- ja linnudirektiivi rakendamisel pelgalt sellega, kui liikmesriik valmistab ette või kehtestab erinevaid arengukavu, kaitsekorralduskavasid ja kaitse-eeskirju, vaid üha olulisemaks on nende reaalne rakendamine nii süsteemselt kui üksikjuhtumil. Vastupidine võib tuua kaasa esmalt rikkumismenetluse, hiljem aga ka juba rahatrahvid.

Selle artikli autoriks oli koos Siimuga advokaadibüroo COBALT praktikant Paul Kattago.