Eelmise aastal kirjutasime sellest, et EL võttis vastu uue määruse, millega kehtestati ajutised meetmed taastuvenergia tootmise hoogustamiseks. Määrusega nähti ette jõulised sammud, et vähendada liikmesriikide energiatootmise sõltuvust gaasist, naftast ja kivisöest. Nõnda näeb määrus ette taastuvenergiaprojektidele (mitte küll absoluutse) prioriteedi andmise muude projektide ees, keskkonnamõjude hindamisest loobumise võimaluse, kiiremad menetlused päikeseenegiaprojektidele ja muid vajalikke abinõusid.
Kuigi tegemist on EL määrusega, mis tavapäraselt on liikmesriikidele otsekohalduv, siis nimetatud määruse puhul anti liikmesriikidele lai otsustusruum teatavate regulatsioonide kohaldamiseks. Septembris valmis energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärgiks on hõlbustada ja toetada viidatud määruse kohaldamist. Eelnõu on tänaseks läbinud kooskõlastusringi ning esitatud Vabariigi Valitsusele.
Eelnõuga soovitakse lahendada järgnevad küsimused:
- Mis on ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projekt?
- Millal võib jätta keskkonnamõjude hindamine kohaldamata?
- Millal ja milliseid leevendusmeetmeid peab arendaja kohaldama?
- Millal peab arendaja hüvitusmeetmeid käsile võtma?
„Ülekaaluka avaliku huviga“ taastuvenergia projekt
Nagu varasemalt kirjutasime, soovitakse anda „ülekaaluka avaliku huviga“ projektidele võimalus kaaluda kõrvale rangetest keskkonnanõuetest, sh seoses Natura 2000 alade ning lindude pesitsusperioodiga.
Kuna liikmesriikidele jäeti määrusega võimalus täpsustada „ülekaaluka avaliku huviga“ taastuvenergiaprojekte, ongi eelnõus defineeritud „ülekaaluka avaliku huviga“ taastuvenergia projekt kui järgnevate taastuvenergia tehnoloogiate jaoks vajalike ehitiste ning nendega seotud võrguühenduste ja salvestusseadmete planeerimise ja tegevuslubade menetlused:
- tuule- ja päikeseenergia tootmine maismaal;
- tuuleenergia tootmine merel;
- ümbritsevast keskkonnast loodusliku soojusenergia tootmine;
- biometaani tootmine.
Eelnõus selgitatakse, et seonduvad tegevusload on hoonestusluba, ehitusluba, ehitusteatis, kasutusteatis ja muud projektiks vajalikud load.
Huvitaval kombel on eelnõus välja toodud, et selleks, et projekt oleks ülekaaluka avaliku huviga, peab vastav tootmisehitis või salvestusseade asuma väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala ning projektil peab olema välistatud ebasoodne mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele, samuti peab olema tootmisehitis või salvestusseade väljaspool kaitsealuse liigi püsielupaika ja kaitsealal või hoiualal asuva kaitsealuse liigi Eesti looduse infosüsteemis registreeritud elupaika.
Üheks määruse ideeks oli justnimelt leevendada keskkonnalaseid meetmeid olukorras, kus avalik huvi taastuvenergia projekti arendamiseks kaalub teatud juhtudel üles negatiivse mõju Natura 2000 alade terviklikkusele. Eelnõus on valitud määruses sätestatust konservatiivsem lähenemine.
Keskkonnamõjude hindamise kohaldamata jätmine
Varasemas artiklis tõime välja, et liikmesriikidel on määruse kohaselt võimalus jätta teatud juhtudel keskkonnamõjude hindamine (KMH) kohaldamata menetluste kiirendamiseks. Eelnõu kohaselt peavad taastuvenergia tehnoloogia jaoks vajaliku ehitise ning sellega seotud võrguühenduse ja salvestusseadme tegevusloa menetluses KMH kohaldamata jätmiseks olema täidetud järgmised tingimused:
- tegevus asub alal, mis on kehtiva planeeringu kohaselt sobiv vastava taastuvenergialiigi tootmiseks ja kehtestatud peab olema detailplaneering või kui on koostatud eriplaneering, siis peab menetluses olema läbitud detailse lahenduse etapp;
- tegevuse mõju Natura 2000 võrgustiku alale ning kaitsealustele taime- ja seeneliikidele peab olema välistatud;
- mõju linnu- ja kaitsealustele loomaliikidele ei halvenda liigi seisundit ega takista soodsa seisundi saavutamist;
- kavandataval tegevusel puudub oluline piiriülene keskkonnamõju.
Täiendavalt on oluline märkida, et seadusandja on välistanud KMH kohaldamata jätmise meretuuleparkidele.
Leevendusmeetmete rakendamine
Tasakaalustamaks keskkonnakaitsele tehtavaid erandeid peab arendaja eelnõu kohaselt võtma käsile asjakohaseid ja piisavaid leevendusmeetmeid kogu tegevusloa kehtivuse vältel. Leevendusmeetmed eelnõu mõttes on tegevuse asukohas liikidele avalduva ebasoodsa mõju vältimiseks võetavad meetmed.
Selleks, et tegevusluba saada, peab taotlusele lisama vastavad leevendusmeetmed ning järelseire tingimused. Tegevusloa andja kooskõlastab tegevusloa eelnõus olevad leevendusmeetmed ja järelseire tingimused Keskkonnaametiga. Leevendusmeetmete sobivust ja piisavust tuleb seirata kogu tegevuse ajal ning järelseire või riikliku järelevalve käigus võib Keskkonnaameti ettepanekul tegevusloa andja algatada menetluse tegevusloa tingimuste muutmiseks.
Hüvitusmeetmete rakendamine
Leevendusmeetmed ei pruugi täies ulatuses ebasoodsat keskkonnamõju välistada. Sellisel juhul, kui ebasoodne mõju kaitsealusele liigile või looduslikult esinevale linnuliigile ei ole võimalik täielikult leevendada, määratakse sellise n-ö alles jääva mõju osas hüvitusmeetmed.
Hüvitusmeetmete rakendamise puhul võib tegevusloakohase tegevusega alustada alles pärast seda, kui hüvitusmeetmed on ellu viidud. Samamoodi nagu leevendusmeetmete puhul, kooskõlastab hüvitusmeetmete järelseire ja aruandluse tingimused Keskkonnaamet, kes lähtub kooskõlastuse andmisel järgnevatest asjaoludest:
- hüvitusmeetmete elluviimise piirkonna sobivus;
- mil määral ja kuidas hüvitusmeede aitab kaasa liigi soodsa seisundi säilimisele või parandamisele;
- meetmete rakendamise edukuse tõenäosus;
- hüvitusmeetmete elluviimiseks kuluv aeg;
- meetmetega kaasnevate kulude suurus ja proportsionaalsus.
Juhul, kui Keskkonnaamet leiab järelseire või riikliku järelevalve käigus, et hüvitusmeetmed ei ole sobivad või piisavad, saab Keskkonnaamet anda ettepaneku tegevusloa andjale, et rakendada täiendavaid hüvitusmeetmeid. Samas ei saa olla täiendavad hüvitusmeetmed asjakohatud ning need ei tohi põhjustada arendajale ülemäärast koormust.
Tuuleenergia prioriteetsete arendusalade määramine
Täiendavalt nähakse eelnõuga ette Vabariigi Valitsusele volitus määrata tuuleenergia prioriteetsed arendusalad 2024. aasta III kvartaliks. Keskkonnaagentuuri poolt tehtava kaardistuse tulemusel tehakse alade eelvalik ning selgitatakse välja ca 1000 m2 ulatuses alasid, mille kohta on vaja teha täpsemad analüüsid ja/või seired. Seejärel peaks Vabariigi Valitsus otsustama, milliste valitud alade potentsiaal arenduseni jõuda on suurim ning määratletakse need alad tuuleenergia prioriteetseteks arendusaladeks, otsustades vajadusel ka maatoimingute ja planeeringute algatamise vajadus. Erinevalt direktiiviga 2023/213 tutvustatud eelisarendusaladest, mis võivad hõlmata juba arenduses olevaid projekte, määratakse prioriteetsete arendusaladena just riigimaadel asuvad uued alad. Prioriteetsete arendusalade hulgast on välja arvatud merealad, sest merealade kasutus on reguleeritud merealade planeeringuga.
Kokkuvõte
Eelnõu seletuskirja kohaselt on tagada määrusega ette nähtud meetmete rakendamist praktikas, et kiirendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu. Samas on eelnõu kohaldamisala praktikas pigem kitsas – maismaa tuuleparkide puhul on üle 7,5 MW ja viiest tuulikust koosneva tuulepargi puhul kohustuslik viia läbi KMH eelhinnang, KMH on kohustuslik harvematel juhtudel. Juhul kui aga juba on peetud vajalikuks KMH läbiviimine, ei vasta arendusprojekt tõenäoliselt eelnõuga seatud kriteeriumitele, mis lubaks KMH läbiviimisest erandit teha.
Ka olukordades, kus erandeid KMH läbiviimiseks saab kohaldada, ei pruugi leevendus- ja hüvitismeetmeid ning nende seadmise protsesse arvestades olla tulemuseks kiirem taastuvenergia kasutuselevõtt. Loomulikult on praegu eelnõu mõjusid keeruline ennustada ning tegelik tõde selgub selle rakendamisel praktikas.
Käesoleva postituse autorid on Sandra ja kolleeg Tom Suiste
Rohereeglite blogi 