Valitsus on seadnud energiakriisi olukorras eesmärgiks tõsta taastuvenergia osakaalu ja kiirendada sellega seonduvat asjaajamist.Nende täitmiseks viidi 2022. aasta sügisel Riigikantselei juhtimisel läbi planeeringute, keskkonnamõjude hindamise, lubade protsessi ja kohtumenetluse auditeerimine, mille käigus kaardistati nende menetluste peamisi kitsaskohti. Justiitsministeeriumi poolt augustis avalikustatud HKMS-i muudatuste väljatöötamiskavatsus haakub ka taastuvenergia direktiivi muudatustega, milles rõhutatakse vajadust lihtsustada ja kiirendada taastuvenergiaprojektidega seonduvate vaidluste lahendamist (loe lähemalt siit).
Probleemi olemus
Taastuvenergia projektide käivitamiseks on vaja läbida mitmeid haldusmenetlusi (planeerimise, hoonestusloa, ehitus- ja kasutusloaga ning keskkonnalubadega seonduvalt). Nende menetluse käigus väljaantavaid lubasid ja kooskõlastusi on menetlusosalistel ning puudutatud isikutel võimalik vaidlustada, mis ühelt poolt toob kaasa koormuse kohtutele ja haldusorganitele ning teisalt pikendab märkimisväärselt projektide käivitamiseks kuluvat aega. Kohtuvaidluste korral on seejuures tavapärane, et vaidlus ei lõppe jõustunud kohtulahendiga – kuna kohtud haldusorganite asemel kaalutlusõigust ei saa ega peagi teostama, võib ette tulla olukordi, kus konkreetne haldusakt (nt ehitusluba) küll tühistatakse, haldusorgan uuendab menetluse ning jõuab lõppastmes ikkagi samale järeldusele ning otsustab ehitusloa väljastada (mida saab siis taaskord vaidlustada).
Väljatöötamiskavatsuses on märgitud ühe puudusena ka seda, et asja lahendamist puudutavad põhimõttelised seisukohad Riigikohtult tulevad liiga hilja, st kui kaebus on läbinud juba mitu kohtuastet ja menetlusele on kulunud pikk aeg. Tihti on takistuseks ka poolte ajamahukas kompromisside otsimine, mis toob kaasa menetluse venimise. Kõigi nende probleemide lahendamiseks, taastuvenergia projektide kiirendamiseks ning halduskohtumenetluse üleüldiseks tõhustamiseks, töötati välja võimalikud lahendused.
- Mitteregulatiivsed võimalikud lahendused
Väljatöötamiskavatsuses pakuti välja kolm mitteregulatiivset lahendust:
- Kohtute rahastuse suurendamine
Menetluste aeg sõltub kohtunike hulgast ja pädevusest. Rahastuse suurendamisel oleks võimalik suurendada kohtunike ning kohtuametnike hulka ning pakkuda neile täiendavaid koolitusvõimalusi valdkondlike teadmiste arendamiseks.
- Kohtute spetsialiseerumine keskkonna- ja planeerimisasjadele
Kohtunike tööjaotusplaani lisataks klausel, mis lubaks juhuslikkuse põhimõttest kõrvale kalduda keskkonnaasjades, suunates need kohtunikule, kes on kohtusse saabunud uue asjaga seonduvat asja varem lahendanud.
- Töökoormusmetoodika
Töökoormusmetoodika alusel antakse erinevate kategooriate kohtuasjadele vastavalt läbivaatamise ajakulule vastav töökoormuspunktide arv. Kuna kohtute seadus nõuab, et kohtunike tööjaotus oleks võrdne, siis oleks üks lahendus määrata rohkem punkte asjadele, mis on seotud taastuvenergia planeeringute ja loamenetluse asjadega. See aitaks tagada, et spetsialiseerunud kohtunikel ei tekiks ülekoormust.
Mitteregulatiivsete lahenduste osas jõuti järeldusele, et need võivad küll aidata kaasa menetluse kiirusele ja tõhususele, kuid nende jaoks rahastuse leidmine ei pruugi olla võimalik ning need pole probleemi tervikuna lahendamiseks piisavad.
- Võimalikud regulatiivsed lahendused
Väljatöötamiskavatsuses pakuti välja neli võimalikku regulatiivset lahendust, mille osas võeti eeskuju Hollandi ja Prantsuse regulatsioonidest.
- Vaheotsuse tegemine haldusotsuse puuduste kõrvaldamiseks kohtumenetluse ajal
Lahenduse mõte on anda kohtule võimalus teha vaheotsus, millega vaidlustatud haldusotsuses ilmnenud vead tuvastada ja anda haldusorganile võimalus need puudused (nt ebapiisav avalikkuse kaasamine) kõrvaldada. Haldusmenetluses tehtud vigade kõrvaldamise järel kohtumenetlus jätkuks sealt, kus see pooleli jäi. See aitaks vältida olukordi, kus haldusorgan on teinud menetluse käigus vea, kuid hiljem selle parandamisel lõppotsuse sisu ei muutu. Uue regulatsiooni kohaselt ei saaks menetlusvigade kõrvaldamise järel haldusorgani poolt tehtud uut otsust enam eraldi vaidlustada, vaid selle õiguspärasust hinnataks juba sama kohtumenetluse käigus pärast vigade parandamist haldusorgani poolt.
Näiteks võib tuua olukorra, kus haldusorgan on jätnud tuulepargi ehituslubade menetlusse puudutatud isiku nõuetekohaselt kaasamata. Kui praeguse regulatsiooni puhul võiks see tähendada ehituslubade tühistamist, kogu haldusmenetluse uuendamist ning uue haldusakti väljastamist (mida taaskord on võimalik eraldiseisvalt vaidlustada), siis uue regulatsiooni kohaselt saaks puudutatud isiku pärast vaheotsuse tegemist ära kuulata, tema seisukohti arvestada ning seejärel vajadusel haldusakti muuta või täiendada. Kui haldusorgan leiab, et puudutatud isiku seisukohad ei anna alust ehituslubade tühistamiseks, kuid on tema seisukohti nõuetekohaselt kaalunud ja arvestanud, saab kohus teha lõpliku lahendi, hinnates ehituslubade sisulist õiguspärasust.
- Kompromissiläbirääkimiste tõhustamine
Idee on suurendada kohtu rolli kompromissiläbirääkimistes ja läbirääkimisteks maksimaalse tähtaja seadmine. Selleks on vajalik suurendada kohtuniku aktiivset rolli läbirääkimistes ning arendada nende kompetentsi läbirääkimiste juhtimiseks. Lisaks kohtunike rolli suurendamisele pakuti välja, et tuleks määrata tähtajad kompromissläbirääkimistele, et pooled ei saaks selle sõlmimisega pahatahtlikult venitada.
- Esialgse õiguskaitse puhul erandkorras määruskaebeõiguse andmine ringkonnakohtu loal
Üldreeglina ei ole ringkonnakohtu poolt tehtav esialgse õiguskaitse määrus edasikaevatav. Väljatöötamiskavatsuses tuuakse ühe võimaliku lahendusena erandkorras Riigikohtule määruskaebuse esitamise õiguse andmine. Põhjenduste kohaselt peaks seda kaaluma eelkõige olukorras, kus oleks vaja Riigikohtu seisukohta õigusnormi tõlgendamise kohta, sest varasem praktika puudub. See annaks Riigikohtule võimaluse esitada oma suunis juba menetluse varasemas faasis ning seekaudu kiirendada lõpptulemuseni jõudmist kohtumenetluses.
Praktikas võib muudatus kohalduda näiteks tuulikute kasutuslubade vaidlustele, kui kasutusluba on esialgse õiguskaitse raames peatatud ning nende töötamine seeläbi takistatud – Riigikohtu tasandil lahendus, mis annaks selguse, kas tuulikud võivad kohtumenetluse ajal töötamist jätkata või mitte, aitab ühelt poolt kaitsta paremini osapoolte õigusi ning teisalt võib anda olulisi suuniseid selle kohta, kas ja millised on tuulikutele väljastatud kasutuslubadega seonduvad õiguslikud probleemid.
Kuigi esialgse õiguskaitse raames võivad tõusetuda olulised õigusküsimused ning selline lahendus võiks anda väärtusliku sisendit põhivaidluse lahendamiseks, tuleb silmas pidada, et esialgse õiguskaitse raames otsustatavate küsimuste ring on äärmiselt piiratud ning kõikides vaidlustes esialgse õiguskaitse küsimusi ei tõusetugi.
- võimaldada taotleda Riigikohtult õiguslikku arvamust
Viimase lahendusena pakuti välja, et halduskohus ja ringkonnakohus saavad õiguse taotleda oma menetluses olevas haldusasjas Riigikohtul arvamust õiguse tõlgendamise või kohaldamisega seotud põhimõttelises küsimuses, mis esineb esmakordselt kohtupraktikas, on õiguslikult keeruline või puudutab arvukalt samasisulisi vaidlusi. Kohtud saaksid seda tööriista kasutada kohtupraktika ühtlustamiseks vajaliku Riigikohtu suunise saamiseks tavapärasest kiiremini ja varasemas staadiumis. Regulatsioon sarnaneks Euroopa Kohtu eelotsusetaotlusele, kus küsida saaks ainult seaduse tõlgendust ning Riigikohus ei saaks veel konkreetset kohtuasja nii osaliselt kui ka tervikuna sisuliselt ära otsustada. Arvamuse küsimist saaksid ka menetlusosalised kohtult taotleda. Selleks, et vältida mehhanismi liigset kasutamist, sätestataks ranged kriteeriumid taotluste menetlusse võtmiseks Riigikohtus.
Lahenduse efektiivsus sõltub suuresti sellest, milliste kriteeriumite alusel selliseid taotlusi Riigikohtus menetlusse võetakse ning milline on Riigikohtu suutlikkus sellistele taotlustele kiiresti vastata. Juhul, kui selline võimalus praktikas edukalt rakendub, võib see oluliselt aidata kaasa kohtupraktika ühtlustamisele ning alamate astmete lahendite sisulise kvaliteedi tõstmisele.
Kokkuvõte
Kuigi probleemi lahendamise ajendiks oli taastuvenergia arendamisprotsesside kiirendamine, siis on ministeeriumi poolt välja pakutud lahendused suunatud siiski ka teistele olukordadele, sest lahendused avaldaksid mõju kogu halduskohtumenetlusele tervikuna.
Mitmed pakutud lahendused on uuenduslikud ning nende rakendamine praktikas võtab ilmselt omajagu aega – siiski on tegemist pragmaatiliste lahendustega, mis võivad omada olulist positiivset mõju taastuvenergia projektidega seonduvatele kohtuvaidlustele. Rohereeglid jälgivad huviga muudetusettepanekute edasist käekäiku – hetkeseisuga on väljatöötamiskavatsusele tugineva seaduseelnõu kooskõlastamine kavas 2023. aasta IV kvartalis.
Rohereeglite blogi 