Eesti otsib kliimaseadust

26. septembril avalikustas kliimaministeerium kliimaseaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (VTK). Kokkuvõttes on tegu justkui uue superstaari otsinguga teleshows – huvigruppide ootused on kõrged, aga samas äärmiselt erinevad ning see, milline saab olema väljavalitu, ei ole teekonna alguses veel sugugi selge. Kliimaminister Kristen Michali sõnul peab kliimaseaduse täpsem sisu selguma edaspidi huvigruppidega koostöös. Seetõttu on käesoleval hetkel võimalik anda ennekõike ülevaade vaid sellest, milliseid küsimusi kavatsetakse seadusega lahendada, ent mitte veel konkreetsete lahenduste kohta.

Mida seadusega saavutada tahetakse?

VTK kohaselt ajendab seaduse koostamist praegune olukord, kus ühiskonnal (sh otsustajatel ja ettevõtjatel) puudub selge arusaam, kui kiiresti ja otsustavalt erinevad majandussektorid heitkoguste vähendamisel tegutsema peavad. Hetkel on kliimaeesmärke käsitlev regulatsioon killustunud – eesmärgid ja nõuded peituvad arvukates arengudokumentides ja eriseadustes. Arengudokumentide ja seaduste vahel leidub senini vastuolusid (näiteks on põlevkivi ja turba kaevandamise osas omavahel vastuolus „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ ja maapõueseadus). Lisaks hõljuvad nende kohal Euroopa Liidu õigusaktid ning Eesti sõlmitud välislepingud. Seadusega soovib kliimaministeerium haldusasutustele, seadusest puudutatud ettevõtjatele ja ka ühiskonnale tervikuna luua õiguskindluse ja -selguse selle kohta kes, mida ja millal tegema peab, et Eesti kliimaeesmärgid saavutada.

Eesmärk on seega kahtlemata ambitsioonikas. Milliseid konkreetseid valdkondi ja küsimusi seadus aga VTK kohaselt käsitleks?

Kasvuhoonegaaside heite pika– ja lühiajalised eesmärgid

Seaduses kavatsetakse VTK kohaselt sätestada kasvuhoonegaaside (KHG) heite pikaajalised eesmärgid, näiteks juba olemasolev kavatsus saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Lisaks sätestatakse seaduses ka KHG vahe-eesmärgid (vähemalt kümnendi täpsusega) ja/või KHG heite eelarved. Täpsemad vahe-eesmärgid töötatakse välja koostöös partneritega ning kehtestatakse nii sektoripõhiselt (transport, põllumajandus, jäätmekäitlus, tööstuslikud protsessid (sh fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamine), väikesemahuline energiatootmine, metsandus, turbatööstus, põllumajandus, suurtööstused ning energiasektor) kui ka üldise eesmärgina. Regulatsiooni eesmärk on anda turuosalistele selgem siht just lähitulevikuks, kuivõrd 2050. aasta on enamike ettevõtjate jaoks pigem kauge tulevikumuusika, millest täna investeerimisotsuseid tehes alati ei lähtuta. Sektoripõhiselt lubatud KHG heitekoguse piirmäära seadmine peaks muuhulgas tagama läbipaistvuse, võimaldades ka avalikkusel jälgida, kas ja kui hästi eesmärkide poole püüeldakse.

Samas on ette ennustada, et just vahe-eesmärkide, eriti lähemate eesmärkide üle, saab edasine arutelu olema keeruline ja valulik. Seatavad eesmärgid võivad osade valdkondade puhul tähendada sisuliselt edasiste investeeringute peatamist (avalikkuses on räägitud nt turba kaevandamisest) või tootmismahtude koomale tõmbamist juba lähiaastatel (näiteks metsanduses). Jõulised eesmärgid võivad avaldada ka majanduslikku mõju – EL tasandil ennustatakse, et kui aastaks 2040 seatakse kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgiks 90% (mis näib olevat üks realistlikumaid stsenaariume), toob see perioodi lõpuks kaasa CO2 kvoodi hinna tõusmise 400 euroni tonni kohta (tänases vääringus). Eestis otsustatav ei mõjuta küll oluliselt CO2 kvoodi hinda, ent võib muuta teatud investeeringuteks kapitali kaasamise kalliks kui mitte võimatuks.

Põhimõtted, õigused-kohustused, kohanemine

VTK kohaselt sätestataks ja sisustataks uues seaduses ka kliimaeesmärkide saavutamise üldised põhimõtted, mis peaksid aitama nii eesmärke kui nende saavutamise meetmeid sisustada. Väljatöötamiskavatsuses on viidatud printsiipidele nagu ’kliimakindluse tagamine’, ’ei kahjusta oluliselt’ (põhimõte, mille kohaselt ei tohiks kliimamuutustega tegelemine kahjustada muid keskkonna-aspekte) ja ’saastaja maksab’. Kuigi tegu ei ole ammendava loeteluga, on märkimist väärt, et VTK-s ei ole sõnaselgelt mainitud teiste riikide kliimaseadustes sätestatud põhimõtteid nagu ’teaduspõhisus’ ja ’ambitsiooni vähendamise keeld’.

Seaduses soovitakse sõnastada ja sisustada ka isikute kliimaalased õigused ja kohustused, mis tänases õigusruumis veel puudu on. Samuti viidatakse vajadusele juba toimunud kliimamuutustega kohaneda ja kaitsta looduslikke ökosüsteeme. Täpsem sisu nendes küsimuste selgub, nagu eelpool viidatud, edaspidi koostöös huvirühmadega.

Tormid on Eestis üks drastilisemaid kliimamuutuste tagajärgi, millega tuleb kohaneda. Foto autor: Vicky Frock. Autoriõigused kaitstud vastavalt Wikimedia Commons litsentsile.

Kontroll ja ajakohastamine

Eesmärkide saavutamise jälgimiseks loodaks püsiv järelevalvemehhanism. Järelevalve ja kontrolli ülesanded ja vastutus jagataks nii riigi kui kohalike omavalitsuste vahel. Muuhulgas teostaks VTK järgi seiret 16‑liikmeline teadlastest ja ekspertidest koosnev kliimanõukogu – sõltumatu, liikmete kompetentsidel põhinev nõuandev kogu, mille liikmelisus on isikupõhine. Kliimanõukogu ülesannete hulka kuuluks ka Vabariigi Valitsusele kliimaeesmärkide täitmiseks soovituste andmine ning Valitsusele ja Riigikogule regulaarsete iga-aastaste ülevaadete koostamine kliimaeesmärkide täitmise hetkeseisu kohta. Sätestataks kliima-alase aruandluse kord ning nõuded seire jaoks vajalike andmete kättesaadavuse kohta.

VTK järgi sätestataks ka vajalik raamistik kliimaseaduse ja sellega kaasnevate tegevuste ajakohastamiseks, kui selline vajadus peaks tekkima. Selgus on samas veel puudu küsimuses, millised on konkreetsed seaduses sätestatud eesmärkide saavutamata jäämise õiguslikud tagajärjed, et tagada eesmärkide saavutamine edaspidi.

Samuti sätestataks vastutus kliima-alaste kohustuste täitmata jätmise või rikkumise eest. 

Muutused maavarade väärindamise põhimõtetes

VTK-ga kavatsetakse sõnastada maavarade väärindamise põhimõtted selliselt, et need annaks suuna väiksemale kasvuhoonegaaside heitele ja suuremale lisandväärtusele. Kliimaseadusega kavatsetakse anda selgus nii põlevkivi kui ka turba (energeetiliste maavarade) kasutamise perspektiivide osas. Samuti tuuakse eelnõus esile kliimasäästliku majanduse toimimiseks vajalike kriitiliste ressursside uurimise, kaevandamise, väärindamise ja rakendamise põhimõtted. Eelkõige on eesmärgiks, et teatud maavarade kaevandamise ja kasutamise piiramisel ei hakataks kasutama materjale või tooret, mis kahjustavad keskkonda veelgi enam.

Rahastus ja tasud

Väljatöötamiskavatsuses on toodud välja eesmärk kooskõlastada kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalik rahaliste vahendite ühtne juhtimine ning riigieelarve kujundamine, pidades silmas riigi kliimapoliitika eesmärke. Eraldi on toodud oluliste rahastusallikatena välja kliimameetmete sotsiaalfond, heitkoguse ühikutega kauplemise tulud ja süsiniku piirimeede. Euroopa Liidu kliimameetmete sotsiaalfond luuakse 2026. aastal ning fondist toetatakse liikmesriike nende kliimameetmete sotsiaalkavades sisalduvate meetmete ja investeeringute rahastamisel. Fond on mõeldud haavatavate leibkondade, mikroettevõtjate ja transpordikasutajate jaoks, keda kallinev energia ja liikuvusvaesus eriti puudutab. Süsiniku piirimeetmega seatakse süsinikurohke tootmisprotsessiga kaupade Euroopa Liitu importimisele tasu (sisuliselt imporditoll), mis on proportsionaalne kaupade tootmise käigus tekkinud CO2-ga.

Seaduse väljatöötamise ajakava

  • 2023. aasta oktoobrist 2024. aasta aprillini toimuvad töörühmade põhiselt kliimaseaduse eelnõu konsultatsioonid.
  • Avalikkuse kaasamiseks viiakse 2024. aasta jaanuaris ja veebruaris välja arvamusrännaku kujul laiemad avalikud arutelud. Samuti külastab 2024. aasta kevadel kliimaminister Eesti erinevaid piirkondi, et kliimaseadust tutvustada ja tagasisidet koguda.
  • Eelnõu esmase versiooni valmimine ja eelnõude infosüsteemis kooskõlastamine on kavandatud 2024. aasta aprilli, juunis soovitakse eelnõu Vabariigi Valitsusele esitada.
  • Ajakava järgne Riigikogu menetlus toimub 2024. aasta septembris, eeldatav jõustumine on ette nähtud 2025. aasta esimesel jaanuaril.

Artikli kirjutasid koos Siim (Vahtrus) ja meie uus kolleeg Siim Jürgens.

Uue valitsuse teod ja plaanid energeetika valdkonnas – rohereeglite ülevaade, 2. osa

Varasemas, kevadel avalikustatud blogipostituses tutvustasime uue valitsuse plaane erinevates keskkonnaga seotud valdkondades, jättes aga lähemalt tutvustamata plaanid energeetika alal. Kuivõrd vahepeal on valitsus ja Riigikogu lõpetanud juba oma esimese, pooliku kevadhooaja, siis tutvustame alljärgnevalt nii seda, mida juba algatatud või tehtud kui seda, mis veel koalitsioonileppe järgi energeetika valdkonnas oodata võib. Kuivõrd vastav leppe peatükk on pikk, siis järgnev kujutab endast valikut suurematest-olulisematest teemadest, mitte kõikehõlmavat ülevaadet.

Taastuvenergia tootmisvõimsuste kasvatamine nii suures kui väikeses mahus on prioriteet

Taastuvenergia edendamine on koalitsioonileppe energeetika peatüki läbiv prioriteet. Katuseesmärgiks on, et Eestist saaks taastuvenergiat eksportiv riik.

Selle eesmärgi täitmisel on kõige suurem potentsiaal avameretuuleparkidel, mille puhul on kitsaskohaks võrguühendused. Huvitavaks arenguks selles vallas on Saksa põhivõrguettevõtja 50 Hertz kevadel üles näidatud huvi rajada merekaabel, mis toimetaks Eesti merealal toodetud energia Saksamaa tarbijateni. Viimane haakuks ka kenasti koalitsioonileppe lubadusega rajada Eesti energiakindluse kasvatamiseks uusi välisühendusi ning rajada Läänemere meretuuleparkide elektrivõrk.

Meretuuleparkide planeerimise ja vajalike lubade kiirendamiseks on välja töötatud ka ehitusseadustiku ja teiste seaduste muudatusi sisaldav eelnõu, mille kohaselt oleks meretuuleparkide rajamiseks tulevikus vaja vaid üht luba senise hoonestusloa, keskkonnaloa (vee erikasutusloa) ja ehitusloa asemel. Koalitsioonileping sisaldab ka lubadust korraldada hinnalae ja -põrandaga vähempakkumisi, mis peaksid aitama meretuuleparke kiiremini rajada. Septembris lõppev vähempakkumine meretuuleparke siiski eelduslikult ei mõjuta, kuna selles osaleda soovivad ettevõtjad peavad elektritootmist alustama hiljemalt 01.07.2027.

Meretuuleparkide arendamisse ja ettevõtjate vahelisse konkurentsi peaks selgust tooma ka maikuus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) avalikustatud juhend selle kohta, kuidas tulla toime konkureerivate (st vähemalt osaliselt sama ala hõlmavate) hoonestusloa taotlustega ning märtsis vastu võetud määrus hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise korra kohta. Juuni lõpus avalikustas TTJA viimaks kahe meretuulepargi ala (Utilitase Liivi 1 ja Liivi 2) hoonestusloa taotluse, mille osas on kuni augusti lõpuni võimalik kõigil teistel võimalikel arendajatel esitada konkureerivaid taotluseid.

Lisaks suurprojektidele soovitakse taastuvenergia tootmist edendada ka tarbijate tasandil. Seni vaid koalitsioonileppes kajastuvate põhimõtete ja lubadustena mainitakse päikeseenergia tootmisvõimsuste rajamisel „fookuse nihutamist“ maismaale rajatud parkidelt hoonetele ja rajatistele paigaldavatele paneelidele,  kogukondade, maaomanike ja ettevõtete hajutatud energiatootmisprojektide toetamist, sh energiaühistute arengut, samuti lubatakse tulevikus kodutarbijatele ja korteriühistutele elektritootjana fikseeritud hinnaga liitumise võimalust 30 kW ulatuses.

Tuumaenergia osas äraootav positsioon

Kui taastuvenergia osas on koalitsiooni toetus ilmselge, siis tuumaenergia osas ollakse äraootavad ning lubatakse otsust vastava töörühma raporti alusel. Vastavat raportit tutvustatakse ajakirjanduse andmetel valitsusele 2023. aasta lõpuks.

Salvestamine ja tarbimise juhtimine peaksid aitama taastuvenergia kasutuselevõttu

Koalitsioonilepingus lubatut kajastades plaanib riik juba sel aastal välja töötada seadusemuudatused, mis annaks võimaluse luua elektritarbimise juhtimist soodustav mudel. Eesmärk on suunata tarbijaid kasutama rohkem elektri ajal, mil turul on rohkem ja odavamat elektrit ning võimalik, et tarbijatel teenida ka selle pealt, kui nad teadlikult oma elektritarbimist defitsiitsematel tundidel vähendavad.

Plaanis on „pöörata tähelepanu“ ka taastuvenergeetika tootmisvõimsuste kõikumist kompenseerivatele salvestusvõimsustele. Kas ja kuidas saab riik siin panustada erasektori kõrval, mis plaanib nt Paldiskisse suurt pump-hüdroelektrijaama, on hetkel veel lahtine.

Elektrivõrkudesse tehakse täiendavaid investeeringuid

Elektrivõrkude arendamist lubatakse koalitsioonilepingus mitte ainult taastuvenergia turule pääsemise eesmärgil, vaid välja tuuakse ka ilmastikukindluse suurendamise vajadust ning saartega ühenduste tugevdamist. Konkreetsete sammudena on Elektrilevi käesoleval suvel andnud teada võrguarendustöödest mitmetes maakondades ning Elering plaanib Saaremaale, Leisi ja Sikassaare vahele olemasoleva õhuliini laiendust.

Varasemalt tekitasid elektrivõrkude arendamisel peavalu ka nn fantoomliitumised, st liitumislepingud, millega seotud tootmisvõimsusi pikka aega välja ei ehitatud. Sellise tegevuse vastu mõeldud elektrituruseaduse muudatused, mis näevad nüüd ette tootmisseadmete kiiret valmimist motiveeriva tagatise maksmise, on ajakirjanduse andmetel mõju avaldanud ning vabastanud võrkudes samuti täiendavat liitumisvõimsust.

Eesti Energiat ootab ees põhjalik ümberkujundamine

Riigile kuuluvast Eesti Energiast tuleks koalitsioonilepingu kohaselt eraldada Elektrilevi kui jaotusvõrguettevõte ning põlevkivi kaevandamine. Elektrilevi kui võrguettevõtja lahutamisel kontsernist, mille teised ettevõtted tegelevad ka elektritootmise ja elektri müügiga, on nii pikaajalisi poolehoidjaid (sh tänane peaminister) kui raevukaid vastaseid.  Veel eelmise valitsuse ametiaja jooksul avalikustatud analüüs tõi välja kolm võimalikku viisi ettevõtete eraldamise elluviimiseks, ent senini on teadmata, millist neist uus valitsus kasutada kavatseb. Samuti ei ole avalikult teada ka konkreetsemaid plaane põlevkivikaevandamise eraldamise osas.

Puidu põletamist soovitakse piirata

Oluliseks muudatuseks senises energiapoliitikas võib pidada ka lubadust lõpetada puidu põletamine tööstuslikus elektritootmises (mis taaskord mõjutab enim Eesti Energiat). Koalitsioonilepingu kohaselt võiks biomassi kasutada ennekõike kohalikes koostootmisjaamades (kus hakkepuit on viimastel aastatel jõuliselt asunud asendama nii maagaasi kui põlevkiviõli). Lisaks soovib valitsus toetada puidu „kaskaadkasutust ja kasutamist kõrgema lisandväärtuse loomiseks, mitte energeetilise puidu ekspordiks“. Milliseid konkreetseid sekkumisi on riigil võimalik ja plaanis teha erasektoris tegutsevate graanulitootjate ja teiste puidule konkureerivate ettevõtete suhtes, on veel teadmata. Seejuures näiteks VKG plaanitava biotoodete tehase rajamine sõltub kõige otsesemalt Lüganuse vallast, kes peab otsustama vastava planeeringu kehtestamise.