Uue valitsuse teod ja plaanid energeetika valdkonnas – rohereeglite ülevaade, 2. osa

Varasemas, kevadel avalikustatud blogipostituses tutvustasime uue valitsuse plaane erinevates keskkonnaga seotud valdkondades, jättes aga lähemalt tutvustamata plaanid energeetika alal. Kuivõrd vahepeal on valitsus ja Riigikogu lõpetanud juba oma esimese, pooliku kevadhooaja, siis tutvustame alljärgnevalt nii seda, mida juba algatatud või tehtud kui seda, mis veel koalitsioonileppe järgi energeetika valdkonnas oodata võib. Kuivõrd vastav leppe peatükk on pikk, siis järgnev kujutab endast valikut suurematest-olulisematest teemadest, mitte kõikehõlmavat ülevaadet.

Taastuvenergia tootmisvõimsuste kasvatamine nii suures kui väikeses mahus on prioriteet

Taastuvenergia edendamine on koalitsioonileppe energeetika peatüki läbiv prioriteet. Katuseesmärgiks on, et Eestist saaks taastuvenergiat eksportiv riik.

Selle eesmärgi täitmisel on kõige suurem potentsiaal avameretuuleparkidel, mille puhul on kitsaskohaks võrguühendused. Huvitavaks arenguks selles vallas on Saksa põhivõrguettevõtja 50 Hertz kevadel üles näidatud huvi rajada merekaabel, mis toimetaks Eesti merealal toodetud energia Saksamaa tarbijateni. Viimane haakuks ka kenasti koalitsioonileppe lubadusega rajada Eesti energiakindluse kasvatamiseks uusi välisühendusi ning rajada Läänemere meretuuleparkide elektrivõrk.

Meretuuleparkide planeerimise ja vajalike lubade kiirendamiseks on välja töötatud ka ehitusseadustiku ja teiste seaduste muudatusi sisaldav eelnõu, mille kohaselt oleks meretuuleparkide rajamiseks tulevikus vaja vaid üht luba senise hoonestusloa, keskkonnaloa (vee erikasutusloa) ja ehitusloa asemel. Koalitsioonileping sisaldab ka lubadust korraldada hinnalae ja -põrandaga vähempakkumisi, mis peaksid aitama meretuuleparke kiiremini rajada. Septembris lõppev vähempakkumine meretuuleparke siiski eelduslikult ei mõjuta, kuna selles osaleda soovivad ettevõtjad peavad elektritootmist alustama hiljemalt 01.07.2027.

Meretuuleparkide arendamisse ja ettevõtjate vahelisse konkurentsi peaks selgust tooma ka maikuus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) avalikustatud juhend selle kohta, kuidas tulla toime konkureerivate (st vähemalt osaliselt sama ala hõlmavate) hoonestusloa taotlustega ning märtsis vastu võetud määrus hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise korra kohta. Juuni lõpus avalikustas TTJA viimaks kahe meretuulepargi ala (Utilitase Liivi 1 ja Liivi 2) hoonestusloa taotluse, mille osas on kuni augusti lõpuni võimalik kõigil teistel võimalikel arendajatel esitada konkureerivaid taotluseid.

Lisaks suurprojektidele soovitakse taastuvenergia tootmist edendada ka tarbijate tasandil. Seni vaid koalitsioonileppes kajastuvate põhimõtete ja lubadustena mainitakse päikeseenergia tootmisvõimsuste rajamisel „fookuse nihutamist“ maismaale rajatud parkidelt hoonetele ja rajatistele paigaldavatele paneelidele,  kogukondade, maaomanike ja ettevõtete hajutatud energiatootmisprojektide toetamist, sh energiaühistute arengut, samuti lubatakse tulevikus kodutarbijatele ja korteriühistutele elektritootjana fikseeritud hinnaga liitumise võimalust 30 kW ulatuses.

Tuumaenergia osas äraootav positsioon

Kui taastuvenergia osas on koalitsiooni toetus ilmselge, siis tuumaenergia osas ollakse äraootavad ning lubatakse otsust vastava töörühma raporti alusel. Vastavat raportit tutvustatakse ajakirjanduse andmetel valitsusele 2023. aasta lõpuks.

Salvestamine ja tarbimise juhtimine peaksid aitama taastuvenergia kasutuselevõttu

Koalitsioonilepingus lubatut kajastades plaanib riik juba sel aastal välja töötada seadusemuudatused, mis annaks võimaluse luua elektritarbimise juhtimist soodustav mudel. Eesmärk on suunata tarbijaid kasutama rohkem elektri ajal, mil turul on rohkem ja odavamat elektrit ning võimalik, et tarbijatel teenida ka selle pealt, kui nad teadlikult oma elektritarbimist defitsiitsematel tundidel vähendavad.

Plaanis on „pöörata tähelepanu“ ka taastuvenergeetika tootmisvõimsuste kõikumist kompenseerivatele salvestusvõimsustele. Kas ja kuidas saab riik siin panustada erasektori kõrval, mis plaanib nt Paldiskisse suurt pump-hüdroelektrijaama, on hetkel veel lahtine.

Elektrivõrkudesse tehakse täiendavaid investeeringuid

Elektrivõrkude arendamist lubatakse koalitsioonilepingus mitte ainult taastuvenergia turule pääsemise eesmärgil, vaid välja tuuakse ka ilmastikukindluse suurendamise vajadust ning saartega ühenduste tugevdamist. Konkreetsete sammudena on Elektrilevi käesoleval suvel andnud teada võrguarendustöödest mitmetes maakondades ning Elering plaanib Saaremaale, Leisi ja Sikassaare vahele olemasoleva õhuliini laiendust.

Varasemalt tekitasid elektrivõrkude arendamisel peavalu ka nn fantoomliitumised, st liitumislepingud, millega seotud tootmisvõimsusi pikka aega välja ei ehitatud. Sellise tegevuse vastu mõeldud elektrituruseaduse muudatused, mis näevad nüüd ette tootmisseadmete kiiret valmimist motiveeriva tagatise maksmise, on ajakirjanduse andmetel mõju avaldanud ning vabastanud võrkudes samuti täiendavat liitumisvõimsust.

Eesti Energiat ootab ees põhjalik ümberkujundamine

Riigile kuuluvast Eesti Energiast tuleks koalitsioonilepingu kohaselt eraldada Elektrilevi kui jaotusvõrguettevõte ning põlevkivi kaevandamine. Elektrilevi kui võrguettevõtja lahutamisel kontsernist, mille teised ettevõtted tegelevad ka elektritootmise ja elektri müügiga, on nii pikaajalisi poolehoidjaid (sh tänane peaminister) kui raevukaid vastaseid.  Veel eelmise valitsuse ametiaja jooksul avalikustatud analüüs tõi välja kolm võimalikku viisi ettevõtete eraldamise elluviimiseks, ent senini on teadmata, millist neist uus valitsus kasutada kavatseb. Samuti ei ole avalikult teada ka konkreetsemaid plaane põlevkivikaevandamise eraldamise osas.

Puidu põletamist soovitakse piirata

Oluliseks muudatuseks senises energiapoliitikas võib pidada ka lubadust lõpetada puidu põletamine tööstuslikus elektritootmises (mis taaskord mõjutab enim Eesti Energiat). Koalitsioonilepingu kohaselt võiks biomassi kasutada ennekõike kohalikes koostootmisjaamades (kus hakkepuit on viimastel aastatel jõuliselt asunud asendama nii maagaasi kui põlevkiviõli). Lisaks soovib valitsus toetada puidu „kaskaadkasutust ja kasutamist kõrgema lisandväärtuse loomiseks, mitte energeetilise puidu ekspordiks“. Milliseid konkreetseid sekkumisi on riigil võimalik ja plaanis teha erasektoris tegutsevate graanulitootjate ja teiste puidule konkureerivate ettevõtete suhtes, on veel teadmata. Seejuures näiteks VKG plaanitava biotoodete tehase rajamine sõltub kõige otsesemalt Lüganuse vallast, kes peab otsustama vastava planeeringu kehtestamise.