Juba talvel vastu võetud ning 01.07.2023 jõustunud keskkonnatasude seaduse redaktsioon näeb tuulenergiast elektri tootmisele ette keskkonna kasutamise eest tasu (nn talumistasu). Tasu makstakse alates tuuleelektrijaama ehitamise alustamise teatise registreerimisest kuni tuuleelektrijaama tema asukohast eemaldamiseni. Kusjuures, ehitusperioodil (alates tuuleelektrijaama ehitamise alustamise teatise esitamisele järgnevast päevast kuni elektrienergia tootmise alustamise päevani) makstakse tasu kümme protsenti tavapärasest tasu määrast. Selline vahetegu on tingitud asjaolust, et ka ehitustegevuse perioodil on märgatav keskkonnahäiring, kuid see on oluliselt väiksem tuuleenergia tootmisega kaasnevast keskkonnahäiringust. Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu rakendatakse vaid uute tuuleelektrijaamade puhul, mille ehitustegevust või elektritootmist alustatakse pärast muudatuse jõustumist (01.07.2023). Juba rajatud ja tootmist alustanud jaamade eest hüvitist maksma ei pea.
Seadus eristab ka maismaal ja meres paiknevaid tuuleelektrijaamasid ning nende puhul on tasu ja tasumise mehhanism erinevalt reguleeritud.
Maismaal asuvad tuulepargid
Maismaal asuva tuuleelektrijaama puhul peab tuuleelektrijaama omanik või seda kasutama õigustatud isik maksma tasu kohaliku omavalitsuse üksusele, mille territooriumil tuulepark asub. Tasu määratakse vahemikus 0,7 kuni 1 protsenti (täpse protsendi selles vahemikus määrab KOV volikogu määrusega) järgmiste näitajate korrutisest:
1) tuuleelektrijaama kvartalis toodetud elektrienergia kogus megavatt-tundides, kuid mitte vähem kui 70 protsenti tuuleelektrijaama nimivõimsusest korrutatuna 750-ga;
2) vastava kvartali Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetiline keskmine börsihind.
Tasu kantakse KOV üksuse eelarvesse kord kvartalis. KOV üksusele laekunud tasust maksab KOV 50% tuulepargi mõjualas asuvate eluruumide omanikele toetuseks. Toetust makstakse kord aastas, kui omanik on füüsiline isik, kelle jaoks on eluruum rahvastikuregistrijärgseks elukohaks. Kuni 250 meetri kõrguse tuuliku puhul arvestatakse mõjualaks kaks kilomeetrit ja sellest kõrgema tuuliku puhul kolm kilomeetrit. Tasu maksimaalne suurus eluruumi kohta on kalendriaastas vastava aasta kuue kuu Eesti töötasu alammäär. Kui eluruumide omanikele maksmisele kuuluv tasu ületaks 50% KOV üksusele laekunud tasust, siis jaotatakse KOV-ile laekunud tasust 50% eluruumide omanike vahel proportsionaalselt. Kui makstav tasu jääb aga alla 50% KOV üksusele laekunud tasust, siis jääb väljamakstud summat ületav osa KOV üksusele.
Võrreldes esialgse redaktsiooniga lisati jõustunud KeTSi redaktsiooni regulatsioon, mille kohaselt rakendatakse juhul, kui KOV ei ole jõudnud talumistasu rakendumise hetkeks vastavat määrust kehtestada, madalaimat võimalikku määra. Käesoleva blogipostituse avaldamise seisuga ei ole meile teadaolevalt veel ükski omavalitsus tasu määra kehtestanud.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt avaldatud arvutuste kohaselt tähendab oleks tasu suuruseks näiteks 100 MW võimsusega tuulepargi ja 50 €/MWh elektrihinna puhul ning 1% tasumäära korral 150 000 eurot aastas, mis jaotatakse vastavalt elanike ning kohaliku omavalitsuse üksuse vahel.
Meres paiknevad tuulepargid
Meres paikneva tuuleelektrijaama puhul peab jaama omanik või kasutama õigustatud isik maksma tasu meretuulepargi mõjualas asuvale kohaliku omavalitsuse üksusele ja tuuleelektrijaamast põhjustatud kalasaagi vähenemisel kalandusettevõtjale. Meretuulepargi mõjuala on piirkond, mis ulatub meres paiknevast lähima tuuleelektrijaama torni keskpunktist kuni 20 kilomeetri kaugusele. KOV üksusele maksmisele kuuluv tasu määr on 0,5% järgmiste näitajate korrutisest:
1) tuuleelektrijaama kvartalis toodetud elektrienergia kogus megavatt-tundides, kuid mitte vähem kui 70 protsenti tuuleelektrijaama nimivõimsusest korrutatuna 1000-ga;
2) vastava kvartali Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetiline keskmine börsihind.
Meres paikneva tuuleelektrijaama tasu kantakse KOV üksuse eelarvesse kord aastas. Kui meretuulepargi mõjualas on mitu KOV üksust, jagatakse tasu KOV üksuste vahel vastavalt iga KOV üksuse kohta arvutatud kauguspunktide osakaalule. Kui tuulepargi mõjualas ei asu KOV üksust, tasub tuuleelektrijaama valdaja vaid kalandusettevõtja hüvitist.
Kalandusettevõtjal on tuuleelektrijaamast põhjustatud kalasaagi vähenemise korral õigus saada hüvitist riigile laekunud meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu arvelt. Kalandusettevõtja hüvitise tasumise kohustus tekib, kui kalandusettevõtja on kalasaagi vähenemise hüvitamist taotlenud ja tema taotlus on rahuldatud. Kalandusettevõtja hüvitis ei ole rohkem kui 10% KOV üksusele maksmisele kuuluvast tasust. Kui aga hüvitis ületab 10% KOV üksusele makstavast tasust, siis vähendatakse kalandusettevõtjate hüvitise suurust proportsionaalselt. Sealjuures sisaldab KeTS volitusnormi anda kalandusettevõtja hüvitise taotluse menetlemiseks, hüvitise suuruse määramiseks, kalasaagi vähenemise tõendamiseks ja tasu väljamaksmise korraldamiseks ülesanded üle Kliimaministeeriumi haldusalasse kuuluvale sihtasutusele.
Talumistasu võimalikud mõjud tulevikus
Talumistasu suurust arvestades võiks uuel regulatsioonil tõepoolest olla tuuleenergiat soodustav mõju – praktikas on paljud omavalitsused kõhkleval seisukohal, kas võtta ette pikk ja keeruline eriplaneeringu protsess ning lepitada ja tasakaalustada kohalike elanike ja arendajate huvisid. Talumistasu võiks olla kaalukeeleks nii omavalitsustele kui ka kohalikele elanikele.
Samal ajal ei tasu ära unustada lähinaabrite kogemusi sellest, et liiga suured talumistasud võivad omada pärssivat mõju kauaoodatud tuuleparkide arendustele ning seda eelkõige merel, kus tuuleenergia arendamine on maismaatuulega võrreldes märkimisväärselt kallim.
Ühtlasi on märkimisväärne, et praegu on otsustatud minna just võimalike keskkonnahäiringute maksustamise teed, erinevalt näiteks naabritest Soomes, kes maksustavad (küll diferentseeritult) energiatootmiseks kasutatavat kinnisvara. See tähendab, et väiksemate keskkonnamõjudega päikesepargid ning salvestusjaamad ei pea enda taskust talumistasu maksma. See võib pikemas perspektiivis tekitada teatava eelise, mille lõplikud tagajärjed selguvad aga alles siis, kui tuuleenergia tootjad on asunud uue regulatsiooni alusel keskkonnatasusid maksma.
Artikli kirjutasid koos Sandra ja meie kolleeg Chris-Oliver Rahumägi, täiendavalt abistas praktikant Hendrik Viimsalu
Rohereeglite blogi 