Kliimaministeerium avalikustas taastuvenergia kasutusele võtmise kiirendamiseks mõeldud eelnõu

Septembri esimesel päeval avalikustas kliimaministeerium ehitusseadustiku, keskkonnamõju hindamise seaduse jt seaduste muutmise eelnõu. Muudatuste eesmärgiks on kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu, mis on koalitsioonileppe kohaselt valitsuse oluliseks eesmärgiks (viimase kohta saad lähemalt lugeda meie varasemast postitusest). Täpsemalt on eelnõu eesmärk anda edaspidi meretuuleparkide rajamiseks üks luba senise kolme asemel ning kiirendada keskkonnamõju hindamise menetlust. Viimased muudatused puudutavad ka muid mõju hindamise kohustusega tegevusi (nt maavarade kaevandamist, teede-raudteede-sadamate ehitamist jms). Muudatuste ajendiks oli 2022. a Riigikantselei eestvedamisel läbi viidud audit taastuvenergia kasutusele võtmise takistustest ning nende ületamise võimalustest. Auditi põhjal koostatud eelnõu põhialuseid tutvustati 2023. a märtsis.

Meretuuleparkide „kolm-ühes“ hoonestusluba

Põhimõttelise muudatusena näeb eelnõu ette, et edaspidi asendaks meretuuleparkide puhul hoonestusluba ka ehitusloa ja keskkonnaloa vee erikasutuseks (mis on vajalik tuulikute vundamendiks vajaliku materjali merre uputamiseks). Uuendus ei tähendaks samas sisuliste nõuete leevendamist, tegu on korraldusliku muudatusega, vältimaks paralleelsete või teineteisele järgnevate menetluste pidamist ning sellest tulenevat ajakulu. Uue ja „laiema“ sisuga hoonestusloa menetluse käigus kontrollitaks samu asjaolusid, mida varasemalt ehitus- ja keskkonnaloa menetlustes. Samuti on eelnõus ette nähtud vastavate kõrvaltingimuste seadmise võimalus ning loa andmisest keeldumise, loa kehtivuse peatamise jms alused. Uue ühendloa menetlus hakkaks toimuma ehitisregistri vahendusel.

Suurem muudatus puudutaks seda, et kui varasemalt andis ühe kolmest loast (hoonestusluba, ehitusluba, keskkonnaluba vee erikasutuseks) Keskkonnaamet, siis nüüd oleks kogu otsustuspädevus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil (TTJA). Samas oleks Keskkonnaametil kõrgendatud tähtsus hoonestusloa menetluses, mh tuleks vee erikasutust puudutav osa ametiga kooskõlastada. Keskkonnaamet jääks tegema ka järelevalvet vee erikasutust puudutavas osas.

Barrow meretuulepark Suurbritannias. Autor: Andy Dingley. Autoriõigused kaitstud vastavalt Creative Commons litsentsile.

Meretuuleparkide hoonestusloa menetlusele ja kehtivusele seataks ka mõned uued tähtajad. Pärast KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamist tuleks arendajal 180 päeva jooksul esitada TTJA-le täiendavad andmed, mis on vajalikud hoonestusloa andmiseks. TTJA-l oleks vajalike andmete saamise järel omakorda 90 päeva aega lõppotsuse tegemiseks. Hoonestusloa andmise järel võidaks see kehtetuks tunnistada, kui selles ette nähtud ehitisi ei ehitata valmis ning ei saada neile kasutusluba 5 aasta jooksul (kehtivate reeglite järgi on oluline, et hoonestus- ja ehitusloa vahele ei jääks pikemat perioodi kui 5 aastat).

Ühendloa menetlust võiks eelnõu järgi kohaldada ka juba algatatudhoonestusloa menetlustele, eeldusel, et arendaja seda taotleb, maksab riigilõivu ning tagab, et KMH käigus selgitatakse välja ka vee erikasutuse mõjud. Kui taotlus on esitatud, aga menetlus veel algatamata, piisaks arendaja taotlusest.

Uuendustega nähtaks ette ka riigilõivu maksmine hoonestuslubade menetluses. Lõivu suuruseks oleks meretuuleparkide hoonestuslubade puhul 7900 eurot + 250 eurot iga kavandatava tuuliku eest; muude hoonestuslubade puhul 2800 eurot. Riigilõiv tuleks uute hoonestusloa menetluste puhul tasuda 30 päeva jooksul pärast menetluse algatamist, ehk kui samale merealale konkureerib mitu arendajat, siis tasuks riigilõivu vaid see, kelle taotluse suhtes menetlus algatatakse.

Keskkonnamõjude hindamise kiirendamine

Keskkonnamõjude hindamise (KMH) menetlust puudutavate muudatuste eesmärk on menetlusi kiirendada, eelnõu seletuskirja kohaselt lausa 4 kuu võrra (seletuskirja kohaselt on seni KMH keskmine kestus ca 2 aastat). See eesmärk saavutataks ennekõike selle arvelt, et vähendataks asjaomaste asutustega (st nende riigiasutustega, kelle tegevusvaldkonnaga hinnatav arendustegevus seotud on) eraldiseisva konsulteerimise kohustust.

Hetkel kehtiva regulatsiooni kohaselt tuleb nii KMH programmi (mis on hindamise lähteülesandeks) kui mõjusid kirjeldavat aruannet esmalt tutvustada asutustele ja alles seejärel avalikkusele. Eelnõu kohaselt toimuks need tegevused samaaegselt, säästes seeläbi aega. Samal ajal pikendataks KMH programmi avaliku väljapaneku/seisukohtade esitamise minimaalset tähtaega 14 päevalt 21 päevale. Eelnõu kohaselt ei peaks otsustaja avaliku väljapaneku ja arutelu tulemusel täiendatud KMH aruannet asutustega enne aruande nõuetele vastavaks tunnistamist enam kooskõlastama Viimane paneb otsustajatele senisest suurema vastutuse. Praktikas võivad ennekõike just kohalikud omavalitsused siiski vajada Keskkonnaameti jt ametkondade sisulist nõu. Seletuskirja kohaselt võivad nad jätkuvalt asutustega „konsulteerida“, ent kas ja kui palju on Keskkonnaamet, Terviseamet jt asutused valmis nt õhusaaste või müra vähendamise küsimustes kaasa mõtlema ilma konkreetse kohustuseta seda teha, on praktikas lahtine.

Otsustaja rolli suurendaks ka muudatus, mille kohaselt peab ta pärast KMH programmi ja aruande avalikustamist vastavate dokumentide kohta laekunud seisukohtade ja arvamuste põhjal kujundama oma arvamuse programmi või aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta ning selle arendajale-ekspertidele teatavaks tegema. Samas annaks see arendajatele ja ekspertidele selgema suunise ja arusaama, kuidas peab KMH programmi või aruannet täiendama, et see otsustaja poolt heaks kiidetaks.

Eelnõus ettenähtud menetluskorda kohaldataks pooleliolevatele menetlustele alates seaduse jõustumise ajal kehtinud menetlustoimingule järgnevast toimingust. Näiteks kui seaduse jõustumise ajal on parasjagu pooleli KMH programmi avalikustamine, siis see viidaks lõpule täna kehtiva seaduse kohaselt. Avalikustamise tulemustega arvestamisele ja kõigile järgmistele toimingutele kohaldataks aga juba uusi reegleid.

Lisaks eeltoodule välistaks eelnõu mõningate menetlustähtaegade pikendamise (nt otsustajale KMH programmi ja aruande avalikustamise eelseks kontrolliks ette nähtud tähtaja pikendamise) ning täpsustaks, millistel juhtudel võib otsustaja ära jätta KMH eelhindamise.

Eraldi paketi muudatusi, mis võimaldaks KMH menetluse läbi viimist veel kiiremini, näeks eelnõu ette taastuvelektrijaamade ajakohastamisele. Vastavate muudatuste eesmärgiks on võimaldada täita EL määruses 2022/257 ette nähtud nõuet, et sellisel puhul tuleks mõjude hindamine läbi viia 6 kuu jooksul.

Edasised sammud

Eelnõu on esitatud Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks tähtajaga 8. september 2023, mille järel suundub eelnõu esmalt valitsusse ja seejärel Riigikokku. Eelnõu kohaselt loodetakse seadus jõustada juba järgmise aasta algusest.