Rohepesumasina viimane tsükkel? EL keelab eksitavad keskkonnaväited

2005. aastast kehtib Euroopa Liidus direktiiv, mis keelab kauplejatel kasutada tarbijate suhtes teatud eksitavaid või agressiivseid kaubandusvõtteid. Aja jooksul on aga leiutatud uusi strateegiaid, millega toona arvestada ei osatud. Muuhulgas on probleemse reklaamivõttena kasutusse võetud nn rohepesu (greenwashing), ehk toodete ja teenuste presenteerimine keskkonnasõbralikena olukorras, kus need seda kas pole või vähemasti ei tugine väited konkreetsetele andmetele. 17. jaanuaril andis Euroopa Parlament lõpliku heakskiidu direktiivile, mille eesmärk on see probleem lahendada. Et piirata ettevõtete võimalust endid ja enda tooteid üldiste, umbkaudsete ja faktiliselt valede väidete alusel keskkonnasõbralikuna reklaamida, täiendatakse direktiiviga varasemat keelatud võtete nimekirja. Lisaks rohepesule piiratakse ka kauplejate võimalust reklaamida ja müüa enneaegselt vananema kavandatud kaupu, et vähendada liigse tootmise ja tarbimisega kaasnevat koormust keskkonnale.

Igal juhul keelatud rohepesuvõtted

Esmalt täiendatakse direktiiviga nimekirja eksitavatest kaubandusvõtetest, mis on absoluutselt keelatud:

1. Keelatakse üldise sisuga roheväidete esitamine, kui väidetavat suurepärast keskkonnatoimet ei ole võimalik tõendada. Keeld hõlmab muuhulgas väiteid nagu  „keskkonnasõbralik“, „looduslik“, „biolagunev“, „kliimasõbralik“, või „biopõhine“ jne. Sisuliselt peab toode üldise sisuga roheväite esitamiseks vastama asjakohase ökomärgise nõuetele või kõige kõrgemale standardile, mis ELis vastava toote või teenuse suhtes kehtestatud on. Näiteks saab üldise roheväite „energiatõhus“ lisada tootele üksnes juhul, kui toode kuulub seda tüüpi toodetele EL õigusaktidega kehtestatud energiatõhususe kõrgeimasse klassi.
2. Keelatakse kogu toote või ettevõtte reklaamimine rohelisena, kui üksnes osa tootest või ettevõttest on keskkonnasõbralik. Näiteks ei või ringlusse võetud materjalist valmistatuna reklaamida toodet, kui tegelikkuses on ringlusse võetud materjalist üksnes toote pakend. Samuti ei või kaupleja jätta tarbijale muljet, et kasutab üksnes taastuvaid energiaallikaid, kui mõnes tema tootmisüksuses kasutatakse fossiilkütuseid.
3. Keelatakse väite esitamine, et toode on keskkonnale kasvuhoonegaaside seisukohast neutraalse, väikese või positiivse mõjuga, kui see väide põhineb ainult kasvuhoonegaaside heite kompenseerimisel väljaspool vastava toote tootmist ja tarnet. Tootele võib lisada väiteid nagu „kliimaneutraalne“, „sertifitseeritud CO2-neutraalne“, „süsinikpositiivne“, „nullnetoheitega“, „väike CO2 jalajälg“ jne ainult juhul, kui need põhinevad toote tegelikul elutsüklil (nt tootmises, pakendamises ja transpordis kasutatakse ainult taastuvaid energiaallikaid ja materjale).
4. Keelatakse sellise kestlikkusmärgise esitamine, mis ei põhine sertifitseerimissüsteemil või mida ei ole kehtestanud avaliku sektori asutus. Kestlikkusmärgis on vabatahtlik märk, mille eesmärk on eristada toodet, protsessi või ettevõtet selle omaduste poolest. Kauplejal on lubatud kestlikkusmärgist kasutada, kui see on väljastatud kauplejast sõltumatu ja pädeva kolmanda isiku hallatava ja läbipaistva sertifitseerimissüsteemi poolt. Direktiivis on loetletud üksikasjalikud nõuded, millele sobilik sertifitseerimissüsteem vastama peab. Sellise kestlikkusmärgise levinud näiteks on EL ökomärgis (EU Ecolabel), mida Eestis annab Keskkonnaagentuur.
5. Keelatakse toote omaduse esitlemine ettevõtjat ja/või toodet eristava omadusena, kui vastav omadus on kogu tootekategooriale õigusaktidest tulenevalt kohustuslik. Näiteks on kauplejal keelatud reklaamida, et tema toode ei sisalda teatud tervisele ohtlikku kemikaali, kui selle aine kasutus on tegelikult keelatud kõigile selle kategooria toodetele.

Juhtumipõhiselt hinnatav eksitav võte

Lisaks igal juhul keelatud võtetele täiendatakse ka direktiivi nimekirja võtetest, mida võidakse üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes lugeda eksitavaks. Ka roheväide, mis pole absoluutselt keelatud vastavalt eelpool toodule, võib siiski olla tarbijat eksitav ja keelatud selle sisu või esitusviisi tõttu. Võtet loetakse eksitavaks, kui see sisaldab valeandmeid või võib muul viisil (sh faktiliselt õige info esitamine eksitaval viisil) keskmist tarbijat eksitada ning seeläbi panna teda tegema ostuotsust, mida ta muidu ei teeks. Selliste võtete hulka loetakse uue direktiivi kohaselt mh:

1. Tarbijat eksitavad väited seoses toote keskkonna- ja sotsiaalsete omadustega ja ringlusaspektidega (toote vastupidavus, parandatavus või ringlussevõetavus (jäätmetes sisalduva materjali töötlemine selle uuesti kasutusele võtmise eesmärgil)).
2. Tarbijale sellise kasu reklaamimine, mis ei seostu toote või ettevõtte omadustega. Näiteks võib eksitavaks lugeda üldjuhul toote omadustega seostamata väiteid nagu „gluteenivaba pudelivesi“ või „plastivabad paberilehed“.
3. Alusetud tulevikku suunatud keskkonnatoimega seotud roheväited, nt lubadus saavutada aastaks 2050 süsinikuneutraalsus. Väide on lubatud, kui seda toetavad kaupleja võetud selged, objektiivsed, üldsusele kättesaadavad ja kontrollitavad kohustused. Kohustuste täitmiseks peab olemas olema ka üksikasjalik ja realistlik rakenduskava, mis sisaldab muuhulgas mõõdetavaid ja ajaliselt piiratud eesmärke. Neid väiteid peab korrapäraselt kontrollima sõltumatu kolmandast isikust ekspert, kelle järeldused on tarbijatele kättesaadavad.

Kui kaupleja osutab teenust, mis võrdleb tooteid, ja annab tarbijatele võrdlusel põhinevat teavet toodete või nende tarnijate keskkonna-, sotsiaal- ja ringlusaspektide kohta (nt võrdleb veebilehel erinevate sõidukite või sõidukitootjate keskmist süsinikuheidet), loetakse tarbijat eksitavaks keelatud tegevusetuseks võrdluse „köögipoolega“ seotud teabe andmata jätmine. Täpsemalt peab kaupleja andma tarbijale infot kasutatud võrdlusmeetodi kohta, millised tooted ja tarnijad võrdlusobjektiks olid ning milliste meetmetega tagatakse võrdluse aluseks olevate andmete ajakohasus.

Toote enneaegne vananemine

Lisaks rohepesule seab direktiiv ka absoluutse keelu teatud toote vastupidavust puudutavatele kaubandustavadele, eesmärgiga vähendada tarbetut ressursside kasutamist, jäätmete teket ja tootmisega kaasnevat kasvuhoonegaaside heidet:

1. Keelatakse sellise kauba otsene või kaudne reklaamimine, millesse on sisse ehitatud toote vastupidavust piirav element või omadus, millest kaupleja on teadlik. Eluiga piirav element võib olla näiteks tarkvara, mis piirab kauba funktsionaalsuse kindla aja möödudes. Samuti võib selliseks elemendiks olla toote osa, mis on meelega projekteeritud teatud aja möödudes rikki minema. Tähelepanu väärib, et selliste toodete müümine on jätkuvalt iseenesest lubatud ning keelatakse vaid nende reklaamimist.
2. Samuti keelatakse valeväite esitamine kauba vastupidavuse kohta tavapärastes kasutustingimustes. Näiteks ei tohi kaupleja väita, et pesumasin peab vastu 5000 pesutsüklit, kui tegelikkuses kestab masin vaid 3000 tsüklit.
3. Keelatakse tarbija eest teabe varjamine, et tarkvarauuendus mõjutab negatiivselt toote toimimist või selle kasutamist. Näiteks ei tohi kaupleja jätta tarbijat teavitamata selle kohta, et nutitelefoni uuendus muudab telefoni aeglasemaks.
4. Niisamuti keelatakse tarkvarauuenduse esitamine hädavajalikuna, kui see ei täiusta toote turvalisust ning tõhustab üksnes toote funktsionaalsust. Sellised on sisuliselt kõik ainult kasutajakogemust parandavad uuendused, mis nt muudavad kasutajaliidese väljanägemist, lisavad uusi funktsioone või parandavad ühenduvust teiste seadmete ja tarkvaraga.
5. Keelatakse ka toote esitlemine nii, nagu seda oleks võimalik parandada, kui parandamine tegelikult võimalik ei ole.
6. Tarbijaid tuleb teavitada, kui toote funktsionaalsust vähendab selliste kuluosade, varuosade või tarvikute kasutamine, mida ei tarni algne tootja. Näiteks ei tohi tarbija eest kohvimasina ostu ajal varjata, et teise tootja kohvikapslid võivad masinat kahjustada. Samas on keelatud alusetult väita, et toote funktsionaalsus võib kolmandate isikute toodetud kuluosade, varuosade või tarvikute kasutamisel väheneda.
7. Keelatud on tarbija suunamine asendama või lisama tootele kulutarvikuid varem kui see tehnilistel põhjustel vajalik oleks. Näiteks ei tohi printerit programmeerida nõudma tindikasseti väljavahetamist enne, kui kassett tegelikult tühi on.

Järelevalve ja vaidluste lahendamine

Kuna eelkirjeldatud keelatud võtted lisanduvad juba olemasolevale loetelule, ehk tegu ei ole uue täiesti uue regulatsiooniga, kohalduvad neile tulevikus tarbijakaitse seaduse sätted. See tähendab, et võtete kasutamise üle teostab järelevalvet TTJA, kes võib nõudeid rikkuvale kauplejale teha tegevuse lõpetamiseks ettekirjutuse või määrata kuni 400 000-eurose trahvi. Ühtlasi võib TTJA pöörduda maakohtusse ning nõuda kauplejalt tarbijate õiguste rikkumise lõpetamist.

Keelatud võtete kasutamine ei too iseenesest kaasa nende tõttu tehtud tehingute tühisust, kuid võtte tõttu kahju kannatanud tarbija võib oma õiguste kaitseks esitada hagi kohtusse või pöörduda esmalt tarbijavaidluste komisjoni poole.

Direktiivi ülevõtmine ja rakendamine

Hetkel ootab direktiiv ametlikku heakskiitu Euroopa Nõukogult. Peale seda avaldatakse direktiiv Euroopa Liidu Teatajas. Õigusakti avaldamisest on liikmesriikidel kaks aastat aega, et uued reeglid siseriiklikesse õigusaktidesse üle võtta. Võtetele keelu kohaldamine peab algama hiljemalt 2,5 aasta möödumisel direktiivi jõustumisest.

Lisaks arutatakse praegu parlamendikomisjonides teist direktiivi, millega soovitakse sätestada veelgi täpsemad reeglid tarbijatele esitatavate roheväidete edaspidiseks tõendamiseks ja esitamiseks.

Arvestades tarbijate soovi teha keskkonnateadlikuid valikuid, on neid selles osas eksitavate kauplemisvõtete keelamine ainuõige valik. Samas tähendab uus regulatsioon, et sisuliselt kõik tarbijatele teenuseid või kaupu osutavad ettevõtjad peavad aegsasti ja hoolikalt üle vaatama seni kasutatud keskkonna-alased väited ning tulevikus vastavate väidete esitamisel nende sõnastuse põhjalikult läbi mõtlema, et vältida võimalikke kahjunõudeid ning kopsakaid trahve.

Käesoleva postituse autorid on Siim (Vahtrus) ja kolleeg Siim Jürgens