Tag Archives: tuulepargid

Eelnõu taastuvenergia arendamise kiirendamiseks (või pigem mitte)

Eelmise aastal kirjutasime sellest, et EL võttis vastu uue määruse, millega kehtestati ajutised meetmed taastuvenergia tootmise hoogustamiseks. Määrusega nähti ette jõulised sammud, et vähendada liikmesriikide energiatootmise sõltuvust gaasist, naftast ja kivisöest. Nõnda näeb määrus ette taastuvenergiaprojektidele (mitte küll absoluutse) prioriteedi andmise muude projektide ees, keskkonnamõjude hindamisest loobumise võimaluse, kiiremad menetlused päikeseenegiaprojektidele ja muid vajalikke abinõusid.

Kuigi tegemist on EL määrusega, mis tavapäraselt on liikmesriikidele otsekohalduv, siis nimetatud määruse puhul anti liikmesriikidele lai otsustusruum teatavate regulatsioonide kohaldamiseks. Septembris valmis energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärgiks on hõlbustada ja toetada viidatud määruse kohaldamist. Eelnõu on tänaseks läbinud kooskõlastusringi ning esitatud Vabariigi Valitsusele.

Eelnõuga soovitakse lahendada järgnevad küsimused:

  • Mis on ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projekt?
  • Millal võib jätta keskkonnamõjude hindamine kohaldamata?
  • Millal ja milliseid leevendusmeetmeid peab arendaja kohaldama?
  • Millal peab arendaja hüvitusmeetmeid käsile võtma?

„Ülekaaluka avaliku huviga“ taastuvenergia projekt 

Nagu varasemalt kirjutasime, soovitakse anda „ülekaaluka avaliku huviga“ projektidele võimalus kaaluda kõrvale rangetest keskkonnanõuetest, sh seoses Natura 2000 alade ning lindude pesitsusperioodiga.

Kuna liikmesriikidele jäeti määrusega võimalus täpsustada „ülekaaluka avaliku huviga“ taastuvenergiaprojekte, ongi eelnõus defineeritud „ülekaaluka avaliku huviga“ taastuvenergia projekt kui järgnevate taastuvenergia tehnoloogiate jaoks vajalike ehitiste ning nendega seotud võrguühenduste ja salvestusseadmete planeerimise ja tegevuslubade menetlused:

  • tuule- ja päikeseenergia tootmine maismaal;
  • tuuleenergia tootmine merel;
  • ümbritsevast keskkonnast loodusliku soojusenergia tootmine;
  • biometaani tootmine.

Eelnõus selgitatakse, et seonduvad tegevusload on hoonestusluba, ehitusluba, ehitusteatis, kasutusteatis ja muud projektiks vajalikud load.

Huvitaval kombel on eelnõus välja toodud, et selleks, et projekt oleks ülekaaluka avaliku huviga, peab vastav tootmisehitis või salvestusseade asuma väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala ning projektil peab olema välistatud ebasoodne mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele, samuti peab olema tootmisehitis või salvestusseade väljaspool kaitsealuse liigi püsielupaika ja kaitsealal või hoiualal asuva kaitsealuse liigi Eesti looduse infosüsteemis registreeritud elupaika.

Üheks määruse ideeks oli justnimelt leevendada keskkonnalaseid meetmeid olukorras, kus avalik huvi taastuvenergia projekti arendamiseks kaalub teatud juhtudel üles negatiivse mõju Natura 2000 alade terviklikkusele. Eelnõus on valitud määruses sätestatust konservatiivsem lähenemine.

Keskkonnamõjude hindamise kohaldamata jätmine

Varasemas artiklis tõime välja, et liikmesriikidel on määruse kohaselt võimalus jätta teatud juhtudel keskkonnamõjude hindamine (KMH) kohaldamata menetluste kiirendamiseks. Eelnõu kohaselt peavad taastuvenergia tehnoloogia jaoks vajaliku ehitise ning sellega seotud võrguühenduse ja salvestusseadme tegevusloa menetluses KMH kohaldamata jätmiseks olema täidetud järgmised tingimused:

  1. tegevus asub alal, mis on kehtiva planeeringu kohaselt sobiv vastava taastuvenergialiigi tootmiseks ja kehtestatud peab olema detailplaneering või kui on koostatud eriplaneering, siis peab menetluses olema läbitud detailse lahenduse etapp;
  2. tegevuse mõju Natura 2000 võrgustiku alale ning kaitsealustele taime- ja seeneliikidele peab olema välistatud;
  3. mõju linnu- ja kaitsealustele loomaliikidele ei halvenda liigi seisundit ega takista soodsa seisundi saavutamist;
  4. kavandataval tegevusel puudub oluline piiriülene keskkonnamõju.

Täiendavalt on oluline märkida, et seadusandja on välistanud KMH kohaldamata jätmise meretuuleparkidele.

Leevendusmeetmete rakendamine

Tasakaalustamaks keskkonnakaitsele tehtavaid erandeid peab arendaja eelnõu kohaselt võtma käsile asjakohaseid ja piisavaid leevendusmeetmeid kogu tegevusloa kehtivuse vältel. Leevendusmeetmed eelnõu mõttes on tegevuse asukohas liikidele avalduva ebasoodsa mõju vältimiseks võetavad meetmed.

Selleks, et tegevusluba saada, peab taotlusele lisama vastavad leevendusmeetmed ning järelseire tingimused. Tegevusloa andja kooskõlastab tegevusloa eelnõus olevad leevendusmeetmed ja järelseire tingimused Keskkonnaametiga. Leevendusmeetmete sobivust ja piisavust tuleb seirata kogu tegevuse ajal ning järelseire või riikliku järelevalve käigus võib Keskkonnaameti ettepanekul tegevusloa andja algatada menetluse tegevusloa tingimuste muutmiseks.

Hüvitusmeetmete rakendamine

Leevendusmeetmed ei pruugi täies ulatuses ebasoodsat keskkonnamõju välistada. Sellisel juhul, kui ebasoodne mõju kaitsealusele liigile või looduslikult esinevale linnuliigile ei ole võimalik täielikult leevendada, määratakse sellise n-ö alles jääva mõju osas hüvitusmeetmed.

Hüvitusmeetmete rakendamise puhul võib tegevusloakohase tegevusega alustada alles pärast seda, kui hüvitusmeetmed on ellu viidud. Samamoodi nagu leevendusmeetmete puhul, kooskõlastab hüvitusmeetmete järelseire ja aruandluse tingimused Keskkonnaamet, kes lähtub kooskõlastuse andmisel järgnevatest asjaoludest:

  1. hüvitusmeetmete elluviimise piirkonna sobivus;
  2. mil määral ja kuidas hüvitusmeede aitab kaasa liigi soodsa seisundi säilimisele või parandamisele;
  3. meetmete rakendamise edukuse tõenäosus;
  4. hüvitusmeetmete elluviimiseks kuluv aeg;
  5. meetmetega kaasnevate kulude suurus ja proportsionaalsus.

Juhul, kui Keskkonnaamet leiab järelseire või riikliku järelevalve käigus, et hüvitusmeetmed ei ole sobivad või piisavad, saab Keskkonnaamet anda ettepaneku tegevusloa andjale, et rakendada täiendavaid hüvitusmeetmeid. Samas ei saa olla täiendavad hüvitusmeetmed asjakohatud ning need ei tohi põhjustada arendajale ülemäärast koormust.

Tuuleenergia prioriteetsete arendusalade määramine

Täiendavalt nähakse eelnõuga ette Vabariigi Valitsusele volitus määrata tuuleenergia prioriteetsed arendusalad 2024. aasta III kvartaliks. Keskkonnaagentuuri poolt tehtava kaardistuse tulemusel tehakse alade eelvalik ning selgitatakse välja ca 1000 m2 ulatuses alasid, mille kohta on vaja teha täpsemad analüüsid ja/või seired. Seejärel peaks Vabariigi Valitsus otsustama, milliste valitud alade potentsiaal arenduseni jõuda on suurim ning määratletakse need alad tuuleenergia prioriteetseteks arendusaladeks, otsustades vajadusel ka maatoimingute ja planeeringute algatamise vajadus. Erinevalt direktiiviga 2023/213 tutvustatud eelisarendusaladest, mis võivad hõlmata juba arenduses olevaid projekte, määratakse prioriteetsete arendusaladena just riigimaadel asuvad uued alad. Prioriteetsete arendusalade hulgast on välja arvatud merealad, sest merealade kasutus on reguleeritud merealade planeeringuga.

Kokkuvõte

Eelnõu seletuskirja kohaselt on tagada määrusega ette nähtud meetmete rakendamist praktikas, et kiirendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu. Samas on eelnõu kohaldamisala praktikas pigem kitsas – maismaa tuuleparkide puhul on üle 7,5 MW ja viiest tuulikust koosneva tuulepargi puhul kohustuslik viia läbi KMH eelhinnang, KMH on kohustuslik harvematel juhtudel. Juhul kui aga juba on peetud vajalikuks KMH läbiviimine, ei vasta arendusprojekt tõenäoliselt eelnõuga seatud kriteeriumitele, mis lubaks KMH läbiviimisest erandit teha.

Ka olukordades, kus erandeid KMH läbiviimiseks saab kohaldada, ei pruugi leevendus- ja hüvitismeetmeid ning nende seadmise protsesse arvestades olla tulemuseks kiirem taastuvenergia kasutuselevõtt. Loomulikult on praegu eelnõu mõjusid keeruline ennustada ning tegelik tõde selgub selle rakendamisel praktikas.

Käesoleva postituse autorid on Sandra ja kolleeg Tom Suiste

, , , , ,

Valitsus soovib muuta kohtumenetluse taastuvenergia projektide osas kiiremaks ja lihtsamaks

Valitsus on seadnud energiakriisi olukorras eesmärgiks tõsta taastuvenergia osakaalu ja kiirendada sellega seonduvat asjaajamist.Nende täitmiseks viidi 2022. aasta sügisel Riigikantselei juhtimisel läbi planeeringute, keskkonnamõjude hindamise, lubade protsessi ja kohtumenetluse auditeerimine, mille käigus kaardistati nende menetluste peamisi kitsaskohti. Justiitsministeeriumi poolt augustis avalikustatud HKMS-i muudatuste väljatöötamiskavatsus haakub ka taastuvenergia direktiivi muudatustega, milles rõhutatakse vajadust lihtsustada ja kiirendada taastuvenergiaprojektidega seonduvate vaidluste lahendamist (loe lähemalt siit).

Probleemi olemus

Taastuvenergia projektide käivitamiseks on vaja läbida mitmeid haldusmenetlusi (planeerimise, hoonestusloa, ehitus- ja kasutusloaga ning keskkonnalubadega seonduvalt). Nende menetluse käigus väljaantavaid lubasid ja kooskõlastusi on menetlusosalistel ning puudutatud isikutel võimalik vaidlustada, mis ühelt poolt toob kaasa koormuse kohtutele ja haldusorganitele ning teisalt pikendab märkimisväärselt projektide käivitamiseks kuluvat aega. Kohtuvaidluste korral on seejuures tavapärane, et vaidlus ei lõppe jõustunud kohtulahendiga – kuna kohtud haldusorganite asemel kaalutlusõigust ei saa ega peagi teostama, võib ette tulla olukordi, kus konkreetne haldusakt (nt ehitusluba) küll tühistatakse, haldusorgan uuendab menetluse ning jõuab lõppastmes ikkagi samale järeldusele ning otsustab ehitusloa väljastada (mida saab siis taaskord vaidlustada).

Väljatöötamiskavatsuses on märgitud ühe puudusena ka seda, et asja lahendamist puudutavad põhimõttelised seisukohad Riigikohtult tulevad liiga hilja, st kui kaebus on läbinud juba mitu kohtuastet ja menetlusele on kulunud pikk aeg. Tihti on takistuseks ka poolte ajamahukas kompromisside otsimine, mis toob kaasa menetluse venimise. Kõigi nende probleemide lahendamiseks, taastuvenergia projektide kiirendamiseks ning halduskohtumenetluse üleüldiseks tõhustamiseks, töötati välja võimalikud lahendused.

  1. Mitteregulatiivsed võimalikud lahendused

Väljatöötamiskavatsuses pakuti välja kolm mitteregulatiivset lahendust:

  1. Kohtute rahastuse suurendamine

Menetluste aeg sõltub kohtunike hulgast ja pädevusest. Rahastuse suurendamisel oleks võimalik suurendada kohtunike ning kohtuametnike hulka ning pakkuda neile täiendavaid koolitusvõimalusi valdkondlike teadmiste arendamiseks.

  • Kohtute spetsialiseerumine keskkonna- ja planeerimisasjadele

Kohtunike tööjaotusplaani lisataks klausel, mis lubaks juhuslikkuse põhimõttest kõrvale kalduda keskkonnaasjades, suunates need kohtunikule, kes on kohtusse saabunud uue asjaga seonduvat asja varem  lahendanud.

  • Töökoormusmetoodika

Töökoormusmetoodika alusel antakse erinevate kategooriate kohtuasjadele vastavalt läbivaatamise ajakulule vastav töökoormuspunktide arv. Kuna kohtute seadus nõuab, et kohtunike tööjaotus oleks võrdne, siis oleks üks lahendus määrata rohkem punkte asjadele, mis on seotud taastuvenergia planeeringute ja loamenetluse asjadega. See aitaks tagada, et spetsialiseerunud kohtunikel ei tekiks ülekoormust.

Mitteregulatiivsete lahenduste osas jõuti  järeldusele, et need võivad küll aidata kaasa menetluse kiirusele ja tõhususele, kuid nende jaoks rahastuse leidmine ei pruugi olla võimalik ning need pole probleemi tervikuna lahendamiseks piisavad.

  • Võimalikud regulatiivsed lahendused

Väljatöötamiskavatsuses pakuti välja neli võimalikku regulatiivset lahendust, mille osas võeti eeskuju Hollandi ja Prantsuse regulatsioonidest.

  1. Vaheotsuse tegemine haldusotsuse puuduste kõrvaldamiseks kohtumenetluse ajal

Lahenduse mõte on anda kohtule võimalus teha vaheotsus, millega vaidlustatud haldusotsuses ilmnenud vead tuvastada ja anda haldusorganile võimalus need puudused (nt ebapiisav avalikkuse kaasamine) kõrvaldada. Haldusmenetluses tehtud vigade kõrvaldamise järel kohtumenetlus jätkuks sealt, kus see pooleli jäi. See aitaks vältida olukordi, kus haldusorgan on teinud menetluse käigus vea, kuid hiljem selle parandamisel lõppotsuse sisu ei muutu. Uue regulatsiooni kohaselt ei saaks menetlusvigade kõrvaldamise järel haldusorgani poolt tehtud uut otsust enam eraldi vaidlustada, vaid selle õiguspärasust hinnataks juba sama kohtumenetluse käigus pärast vigade parandamist haldusorgani poolt.

Näiteks võib tuua olukorra, kus haldusorgan on jätnud tuulepargi ehituslubade menetlusse puudutatud isiku nõuetekohaselt kaasamata. Kui praeguse regulatsiooni puhul võiks see tähendada ehituslubade tühistamist, kogu haldusmenetluse uuendamist ning uue haldusakti väljastamist (mida taaskord on võimalik eraldiseisvalt vaidlustada), siis uue regulatsiooni kohaselt saaks puudutatud isiku pärast vaheotsuse tegemist ära kuulata, tema seisukohti arvestada ning seejärel vajadusel haldusakti muuta või täiendada. Kui haldusorgan leiab, et puudutatud isiku seisukohad ei anna alust ehituslubade tühistamiseks, kuid on tema seisukohti nõuetekohaselt kaalunud ja arvestanud, saab kohus teha lõpliku lahendi, hinnates ehituslubade sisulist õiguspärasust.

  • Kompromissiläbirääkimiste tõhustamine

Idee on suurendada kohtu rolli kompromissiläbirääkimistes ja läbirääkimisteks maksimaalse tähtaja seadmine. Selleks on vajalik suurendada kohtuniku aktiivset rolli läbirääkimistes ning arendada nende kompetentsi läbirääkimiste juhtimiseks. Lisaks kohtunike rolli suurendamisele pakuti välja, et tuleks määrata tähtajad kompromissläbirääkimistele, et pooled ei saaks selle sõlmimisega pahatahtlikult venitada.

  • Esialgse õiguskaitse puhul erandkorras määruskaebeõiguse andmine ringkonnakohtu loal

Üldreeglina ei ole ringkonnakohtu poolt tehtav esialgse õiguskaitse määrus edasikaevatav. Väljatöötamiskavatsuses tuuakse ühe võimaliku lahendusena erandkorras Riigikohtule määruskaebuse esitamise õiguse andmine. Põhjenduste kohaselt peaks seda kaaluma eelkõige olukorras, kus oleks vaja Riigikohtu seisukohta õigusnormi tõlgendamise kohta, sest varasem praktika puudub. See annaks Riigikohtule võimaluse esitada oma suunis juba menetluse varasemas faasis ning seekaudu kiirendada lõpptulemuseni jõudmist kohtumenetluses.

Praktikas võib muudatus kohalduda näiteks tuulikute kasutuslubade vaidlustele, kui kasutusluba on esialgse õiguskaitse raames peatatud ning nende töötamine seeläbi takistatud – Riigikohtu tasandil lahendus, mis annaks selguse, kas tuulikud võivad kohtumenetluse ajal töötamist jätkata või mitte, aitab ühelt poolt kaitsta paremini osapoolte õigusi ning teisalt võib anda olulisi suuniseid selle kohta, kas ja millised on tuulikutele väljastatud kasutuslubadega seonduvad õiguslikud probleemid.

Kuigi esialgse õiguskaitse raames võivad tõusetuda olulised õigusküsimused ning selline lahendus võiks anda väärtusliku sisendit põhivaidluse lahendamiseks, tuleb silmas pidada, et esialgse õiguskaitse raames otsustatavate küsimuste ring on äärmiselt piiratud ning kõikides vaidlustes esialgse õiguskaitse küsimusi ei tõusetugi.

  • võimaldada taotleda Riigikohtult õiguslikku arvamust

Viimase lahendusena pakuti välja, et halduskohus ja ringkonnakohus saavad õiguse taotleda oma menetluses olevas haldusasjas Riigikohtul arvamust õiguse tõlgendamise või kohaldamisega seotud põhimõttelises küsimuses, mis esineb esmakordselt kohtupraktikas, on õiguslikult keeruline või puudutab arvukalt samasisulisi vaidlusi. Kohtud saaksid seda tööriista kasutada kohtupraktika ühtlustamiseks vajaliku Riigikohtu suunise saamiseks tavapärasest kiiremini ja varasemas staadiumis. Regulatsioon sarnaneks Euroopa Kohtu eelotsusetaotlusele, kus küsida saaks ainult seaduse tõlgendust ning Riigikohus ei saaks veel konkreetset kohtuasja nii osaliselt kui ka tervikuna sisuliselt ära otsustada. Arvamuse küsimist saaksid ka menetlusosalised kohtult taotleda. Selleks, et vältida mehhanismi liigset kasutamist, sätestataks ranged kriteeriumid taotluste menetlusse võtmiseks Riigikohtus.

Lahenduse efektiivsus sõltub suuresti sellest, milliste kriteeriumite alusel selliseid taotlusi Riigikohtus menetlusse võetakse ning milline on Riigikohtu suutlikkus sellistele taotlustele kiiresti vastata. Juhul, kui selline võimalus praktikas edukalt rakendub, võib see oluliselt aidata kaasa kohtupraktika ühtlustamisele ning alamate astmete lahendite sisulise kvaliteedi tõstmisele.

Kokkuvõte

Kuigi probleemi lahendamise ajendiks oli taastuvenergia arendamisprotsesside kiirendamine, siis on ministeeriumi poolt välja pakutud lahendused suunatud siiski ka teistele olukordadele, sest lahendused avaldaksid mõju kogu halduskohtumenetlusele tervikuna.

Mitmed pakutud lahendused on uuenduslikud ning nende rakendamine praktikas võtab ilmselt omajagu aega – siiski on tegemist pragmaatiliste lahendustega, mis võivad omada olulist positiivset mõju taastuvenergia projektidega seonduvatele kohtuvaidlustele. Rohereeglid jälgivad huviga muudetusettepanekute edasist käekäiku – hetkeseisuga on väljatöötamiskavatsusele tugineva seaduseelnõu kooskõlastamine kavas 2023. aasta IV kvartalis.

, , ,

Tuulikute talumistasu lubab omavalitsustele märkimisväärset sissetulekut

sandrasillaots's avatar

sandrasillaots

Juba talvel vastu võetud ning 01.07.2023 jõustunud keskkonnatasude seaduse redaktsioon näeb tuulenergiast elektri tootmisele ette keskkonna kasutamise eest tasu (nn talumistasu). Tasu makstakse alates tuuleelektrijaama ehitamise alustamise teatise registreerimisest kuni tuuleelektrijaama tema asukohast eemaldamiseni. Kusjuures, ehitusperioodil (alates tuuleelektrijaama ehitamise alustamise teatise esitamisele järgnevast päevast kuni elektrienergia tootmise alustamise päevani) makstakse tasu kümme protsenti tavapärasest tasu määrast. Selline vahetegu on tingitud asjaolust, et ka ehitustegevuse perioodil on märgatav keskkonnahäiring, kuid see on oluliselt väiksem tuuleenergia tootmisega kaasnevast keskkonnahäiringust. Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu rakendatakse vaid uute tuuleelektrijaamade puhul, mille ehitustegevust või elektritootmist alustatakse pärast muudatuse jõustumist (01.07.2023). Juba rajatud ja tootmist alustanud jaamade eest hüvitist maksma ei pea.

Seadus eristab ka maismaal ja meres paiknevaid tuuleelektrijaamasid ning nende puhul on tasu ja tasumise mehhanism erinevalt reguleeritud.

Maismaal asuvad tuulepargid

Maismaal asuva tuuleelektrijaama puhul peab tuuleelektrijaama omanik või seda kasutama õigustatud isik maksma tasu kohaliku omavalitsuse üksusele, mille territooriumil tuulepark asub. Tasu määratakse vahemikus 0,7 kuni 1 protsenti (täpse protsendi selles vahemikus määrab KOV volikogu määrusega) järgmiste näitajate korrutisest:

1) tuuleelektrijaama kvartalis toodetud elektrienergia kogus megavatt-tundides, kuid mitte vähem kui 70 protsenti tuuleelektrijaama nimivõimsusest korrutatuna 750-ga;

2) vastava kvartali Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetiline keskmine börsihind.

Tasu kantakse KOV üksuse eelarvesse kord kvartalis. KOV üksusele laekunud tasust maksab KOV 50% tuulepargi mõjualas asuvate eluruumide omanikele toetuseks. Toetust makstakse kord aastas, kui omanik on füüsiline isik, kelle jaoks on eluruum rahvastikuregistrijärgseks elukohaks. Kuni 250 meetri kõrguse tuuliku puhul arvestatakse mõjualaks kaks kilomeetrit ja sellest kõrgema tuuliku puhul kolm kilomeetrit. Tasu maksimaalne suurus eluruumi kohta on kalendriaastas vastava aasta kuue kuu Eesti töötasu alammäär. Kui eluruumide omanikele maksmisele kuuluv tasu ületaks 50% KOV üksusele laekunud tasust, siis jaotatakse KOV-ile laekunud tasust 50% eluruumide omanike vahel proportsionaalselt. Kui makstav tasu jääb aga alla 50% KOV üksusele laekunud tasust, siis jääb väljamakstud summat ületav osa KOV üksusele.

Võrreldes esialgse redaktsiooniga lisati jõustunud KeTSi redaktsiooni regulatsioon, mille kohaselt rakendatakse juhul, kui KOV ei ole jõudnud talumistasu rakendumise hetkeks vastavat määrust kehtestada, madalaimat võimalikku määra. Käesoleva blogipostituse avaldamise seisuga ei ole meile teadaolevalt veel ükski omavalitsus tasu määra kehtestanud.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt avaldatud arvutuste kohaselt tähendab oleks tasu suuruseks näiteks 100 MW võimsusega tuulepargi ja 50 €/MWh elektrihinna puhul ning 1% tasumäära korral 150 000 eurot aastas, mis jaotatakse vastavalt elanike ning kohaliku omavalitsuse üksuse vahel.

Meres paiknevad tuulepargid

Meres paikneva tuuleelektrijaama puhul peab jaama omanik või kasutama õigustatud isik maksma tasu meretuulepargi mõjualas asuvale kohaliku omavalitsuse üksusele ja tuuleelektrijaamast põhjustatud kalasaagi vähenemisel kalandusettevõtjale. Meretuulepargi mõjuala on piirkond, mis ulatub meres paiknevast lähima tuuleelektrijaama torni keskpunktist kuni 20 kilomeetri kaugusele. KOV üksusele maksmisele kuuluv tasu määr on 0,5% järgmiste näitajate korrutisest:

1) tuuleelektrijaama kvartalis toodetud elektrienergia kogus megavatt-tundides, kuid mitte vähem kui 70 protsenti tuuleelektrijaama nimivõimsusest korrutatuna 1000-ga;

2) vastava kvartali Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetiline keskmine börsihind.

Meres paikneva tuuleelektrijaama tasu kantakse KOV üksuse eelarvesse kord aastas. Kui meretuulepargi mõjualas on mitu KOV üksust, jagatakse tasu KOV üksuste vahel vastavalt iga KOV üksuse kohta arvutatud kauguspunktide osakaalule. Kui tuulepargi mõjualas ei asu KOV üksust, tasub tuuleelektrijaama valdaja vaid kalandusettevõtja hüvitist.

Kalandusettevõtjal on tuuleelektrijaamast põhjustatud kalasaagi vähenemise korral õigus saada hüvitist riigile laekunud meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu arvelt. Kalandusettevõtja hüvitise tasumise kohustus tekib, kui kalandusettevõtja on kalasaagi vähenemise hüvitamist taotlenud ja tema taotlus on rahuldatud. Kalandusettevõtja hüvitis ei ole rohkem kui 10% KOV üksusele maksmisele kuuluvast tasust. Kui aga hüvitis ületab 10% KOV üksusele makstavast tasust, siis vähendatakse kalandusettevõtjate hüvitise suurust proportsionaalselt. Sealjuures sisaldab KeTS volitusnormi anda kalandusettevõtja hüvitise taotluse menetlemiseks, hüvitise suuruse määramiseks, kalasaagi vähenemise tõendamiseks ja tasu väljamaksmise korraldamiseks ülesanded üle Kliimaministeeriumi haldusalasse kuuluvale sihtasutusele.

Talumistasu võimalikud mõjud tulevikus

Talumistasu suurust arvestades võiks uuel regulatsioonil tõepoolest olla tuuleenergiat soodustav mõju – praktikas on paljud omavalitsused kõhkleval seisukohal, kas võtta ette pikk ja keeruline eriplaneeringu protsess ning lepitada ja tasakaalustada kohalike elanike ja arendajate huvisid. Talumistasu võiks olla kaalukeeleks nii omavalitsustele kui ka kohalikele elanikele.

Samal ajal ei tasu ära unustada lähinaabrite kogemusi sellest, et liiga suured talumistasud võivad omada pärssivat mõju kauaoodatud tuuleparkide arendustele ning seda eelkõige merel, kus tuuleenergia arendamine on maismaatuulega võrreldes märkimisväärselt kallim.

Ühtlasi on märkimisväärne, et praegu on otsustatud minna just võimalike keskkonnahäiringute maksustamise teed, erinevalt näiteks naabritest Soomes, kes maksustavad (küll diferentseeritult) energiatootmiseks kasutatavat kinnisvara. See tähendab, et väiksemate keskkonnamõjudega päikesepargid ning salvestusjaamad ei pea enda taskust talumistasu maksma. See võib pikemas perspektiivis tekitada teatava eelise, mille lõplikud tagajärjed selguvad aga alles siis, kui tuuleenergia tootjad on asunud uue regulatsiooni alusel keskkonnatasusid maksma.

Artikli kirjutasid koos Sandra ja meie kolleeg Chris-Oliver Rahumägi, täiendavalt abistas praktikant Hendrik Viimsalu

, , ,

Uue valitsuse teod ja plaanid energeetika valdkonnas – rohereeglite ülevaade, 2. osa

Varasemas, kevadel avalikustatud blogipostituses tutvustasime uue valitsuse plaane erinevates keskkonnaga seotud valdkondades, jättes aga lähemalt tutvustamata plaanid energeetika alal. Kuivõrd vahepeal on valitsus ja Riigikogu lõpetanud juba oma esimese, pooliku kevadhooaja, siis tutvustame alljärgnevalt nii seda, mida juba algatatud või tehtud kui seda, mis veel koalitsioonileppe järgi energeetika valdkonnas oodata võib. Kuivõrd vastav leppe peatükk on pikk, siis järgnev kujutab endast valikut suurematest-olulisematest teemadest, mitte kõikehõlmavat ülevaadet.

Taastuvenergia tootmisvõimsuste kasvatamine nii suures kui väikeses mahus on prioriteet

Taastuvenergia edendamine on koalitsioonileppe energeetika peatüki läbiv prioriteet. Katuseesmärgiks on, et Eestist saaks taastuvenergiat eksportiv riik.

Selle eesmärgi täitmisel on kõige suurem potentsiaal avameretuuleparkidel, mille puhul on kitsaskohaks võrguühendused. Huvitavaks arenguks selles vallas on Saksa põhivõrguettevõtja 50 Hertz kevadel üles näidatud huvi rajada merekaabel, mis toimetaks Eesti merealal toodetud energia Saksamaa tarbijateni. Viimane haakuks ka kenasti koalitsioonileppe lubadusega rajada Eesti energiakindluse kasvatamiseks uusi välisühendusi ning rajada Läänemere meretuuleparkide elektrivõrk.

Meretuuleparkide planeerimise ja vajalike lubade kiirendamiseks on välja töötatud ka ehitusseadustiku ja teiste seaduste muudatusi sisaldav eelnõu, mille kohaselt oleks meretuuleparkide rajamiseks tulevikus vaja vaid üht luba senise hoonestusloa, keskkonnaloa (vee erikasutusloa) ja ehitusloa asemel. Koalitsioonileping sisaldab ka lubadust korraldada hinnalae ja -põrandaga vähempakkumisi, mis peaksid aitama meretuuleparke kiiremini rajada. Septembris lõppev vähempakkumine meretuuleparke siiski eelduslikult ei mõjuta, kuna selles osaleda soovivad ettevõtjad peavad elektritootmist alustama hiljemalt 01.07.2027.

Meretuuleparkide arendamisse ja ettevõtjate vahelisse konkurentsi peaks selgust tooma ka maikuus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) avalikustatud juhend selle kohta, kuidas tulla toime konkureerivate (st vähemalt osaliselt sama ala hõlmavate) hoonestusloa taotlustega ning märtsis vastu võetud määrus hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise korra kohta. Juuni lõpus avalikustas TTJA viimaks kahe meretuulepargi ala (Utilitase Liivi 1 ja Liivi 2) hoonestusloa taotluse, mille osas on kuni augusti lõpuni võimalik kõigil teistel võimalikel arendajatel esitada konkureerivaid taotluseid.

Lisaks suurprojektidele soovitakse taastuvenergia tootmist edendada ka tarbijate tasandil. Seni vaid koalitsioonileppes kajastuvate põhimõtete ja lubadustena mainitakse päikeseenergia tootmisvõimsuste rajamisel „fookuse nihutamist“ maismaale rajatud parkidelt hoonetele ja rajatistele paigaldavatele paneelidele,  kogukondade, maaomanike ja ettevõtete hajutatud energiatootmisprojektide toetamist, sh energiaühistute arengut, samuti lubatakse tulevikus kodutarbijatele ja korteriühistutele elektritootjana fikseeritud hinnaga liitumise võimalust 30 kW ulatuses.

Tuumaenergia osas äraootav positsioon

Kui taastuvenergia osas on koalitsiooni toetus ilmselge, siis tuumaenergia osas ollakse äraootavad ning lubatakse otsust vastava töörühma raporti alusel. Vastavat raportit tutvustatakse ajakirjanduse andmetel valitsusele 2023. aasta lõpuks.

Salvestamine ja tarbimise juhtimine peaksid aitama taastuvenergia kasutuselevõttu

Koalitsioonilepingus lubatut kajastades plaanib riik juba sel aastal välja töötada seadusemuudatused, mis annaks võimaluse luua elektritarbimise juhtimist soodustav mudel. Eesmärk on suunata tarbijaid kasutama rohkem elektri ajal, mil turul on rohkem ja odavamat elektrit ning võimalik, et tarbijatel teenida ka selle pealt, kui nad teadlikult oma elektritarbimist defitsiitsematel tundidel vähendavad.

Plaanis on „pöörata tähelepanu“ ka taastuvenergeetika tootmisvõimsuste kõikumist kompenseerivatele salvestusvõimsustele. Kas ja kuidas saab riik siin panustada erasektori kõrval, mis plaanib nt Paldiskisse suurt pump-hüdroelektrijaama, on hetkel veel lahtine.

Elektrivõrkudesse tehakse täiendavaid investeeringuid

Elektrivõrkude arendamist lubatakse koalitsioonilepingus mitte ainult taastuvenergia turule pääsemise eesmärgil, vaid välja tuuakse ka ilmastikukindluse suurendamise vajadust ning saartega ühenduste tugevdamist. Konkreetsete sammudena on Elektrilevi käesoleval suvel andnud teada võrguarendustöödest mitmetes maakondades ning Elering plaanib Saaremaale, Leisi ja Sikassaare vahele olemasoleva õhuliini laiendust.

Varasemalt tekitasid elektrivõrkude arendamisel peavalu ka nn fantoomliitumised, st liitumislepingud, millega seotud tootmisvõimsusi pikka aega välja ei ehitatud. Sellise tegevuse vastu mõeldud elektrituruseaduse muudatused, mis näevad nüüd ette tootmisseadmete kiiret valmimist motiveeriva tagatise maksmise, on ajakirjanduse andmetel mõju avaldanud ning vabastanud võrkudes samuti täiendavat liitumisvõimsust.

Eesti Energiat ootab ees põhjalik ümberkujundamine

Riigile kuuluvast Eesti Energiast tuleks koalitsioonilepingu kohaselt eraldada Elektrilevi kui jaotusvõrguettevõte ning põlevkivi kaevandamine. Elektrilevi kui võrguettevõtja lahutamisel kontsernist, mille teised ettevõtted tegelevad ka elektritootmise ja elektri müügiga, on nii pikaajalisi poolehoidjaid (sh tänane peaminister) kui raevukaid vastaseid.  Veel eelmise valitsuse ametiaja jooksul avalikustatud analüüs tõi välja kolm võimalikku viisi ettevõtete eraldamise elluviimiseks, ent senini on teadmata, millist neist uus valitsus kasutada kavatseb. Samuti ei ole avalikult teada ka konkreetsemaid plaane põlevkivikaevandamise eraldamise osas.

Puidu põletamist soovitakse piirata

Oluliseks muudatuseks senises energiapoliitikas võib pidada ka lubadust lõpetada puidu põletamine tööstuslikus elektritootmises (mis taaskord mõjutab enim Eesti Energiat). Koalitsioonilepingu kohaselt võiks biomassi kasutada ennekõike kohalikes koostootmisjaamades (kus hakkepuit on viimastel aastatel jõuliselt asunud asendama nii maagaasi kui põlevkiviõli). Lisaks soovib valitsus toetada puidu „kaskaadkasutust ja kasutamist kõrgema lisandväärtuse loomiseks, mitte energeetilise puidu ekspordiks“. Milliseid konkreetseid sekkumisi on riigil võimalik ja plaanis teha erasektoris tegutsevate graanulitootjate ja teiste puidule konkureerivate ettevõtete suhtes, on veel teadmata. Seejuures näiteks VKG plaanitava biotoodete tehase rajamine sõltub kõige otsesemalt Lüganuse vallast, kes peab otsustama vastava planeeringu kehtestamise.

, , , , , , , ,

Riigikogu võttis vastu taastuvenergia tootmist mõjutava kobareelnõu

Eile, 15. veebruaril 2023, võttis ametist lahkuv Riigikogu vastu kobareelnõu SE 696, mis toob olulisi muudatusi nii energia, ehituse kui ka ruumilise planeerimise valdkonnas. All oleme toonud valiku (meie hinnangul) olulisematest muudatustest.

Elektrituruseaduse muudatused

Lisaks mitmetele muudatustele aruandlus- ja auditeerimiskohustustes, on väärt välja toomist järgmised muudatused:

  • Taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmiseks korraldatavate vähempakkumiste regulatsiooni juures nähti ette, et hiljemalt 2023 aasta 1. oktoobriks tuleb teha ettepanek Vabariigi Valitsusele korraldada vähempakkumine meretuuleenergia tootmisvõimsuse turule toomiseks.
  • Taastuvenergia vähemapakkumiste puhul ei ole enam alla 1 MW elektrilise võimsusega tootmisseadmega osaleja vabastatud vähempakkumise tagatise esitamisest ning edaspidi tuleb tagatis esitada kõikidel vähempakkumisel osalejatel. 
  • ELTS § 65 on lisatud uus lõik, mis näeb ette kohustuse avaldada tootja liitumistaotluses, kehtivas liitumislepingu pakkumises ja liitumislepingus toodud turuosalise ärinimi, pakkumise väljastamise ja kehtivuse aeg, liitumislepingu sõlmimise kuupäev ja täitmise tähtaeg, liitumispunkti asukoht ja liitumispinge, elektrijaama nimi ja tüüp, liitumisvõimsus ning aeg, millal tootmis- ja salvestusseade võrku lülitati. Sealjuures on võrguettevõtjal kohustus kõik need andmed avaldada enda veebilehel.
  • Elektrituruseadusesse lisatakse § 871, millega nähakse ette tootmissuunalise liitumise lepingutingimused. Üle 15 kW seadme liitumiseks tuleb liitumistaotluse esitamise ajaks tasuda võrguettevõtjale tagatist 38 000 eurot megavoltampri kohta, välja arvatud kui selleks hetkeks on tasutud vähemalt 70 % liitumistasust või tegemist on korterelamule rajatava tootmisseadega. Juhul, kui liitumistaotlust ei võeta menetlusse või kui tootmist alustatakse päikesepaneelide puhul ühe aasta jooksul, avameretuuleparkide puhul kolme aasta ning tuuleparkide puhul kahe aasta jooksul alates liitumislepingu täitmise lõpptähtajast, makstud tagatis tagastatakse või arvestatakse liitumistasu katteks. Kui tootmist nimetatud ajaperioodi jooksul ei alustata, tagatis tagastamisele ei kuulu. Täiendavalt kohustub tootja tootmise mittealustamisel tasuma mittekasutatava võrguühenduse võimsuse eest tasu 38 000 eurot megavoltampri kohta aastas, välja arvatud kui tootmist ei alustatud tootjast mittesõltuvatel põhjustel. Erand on ette nähtud üle 100 MW netovõimsusega tootmisseadme puhul, misjuhul peab maksma võrguühenduse kasutamata jätmise tasu esimesel aastal 30% ning teisel aastal 60% ulatuses tingimusel, et esimesel aastal on kasutusse võetud vähemalt 50% taotletud liitumisvõimsusest. Nimetatud tasude maksmata jätmisel ei taga võrguettevõtja tootjale enam tootmissuunalist võimsust ning tootja peab esitama eraldi liitumistaotluse. Regulatsiooni rakendatakse ka juba sõlmitud liitumislepingutele kahe aasta möödumisel rakendussätte jõustumisest arvates. Riikliku julgeoleku tagamise eesmärgil kehtestatud piirangute piirkonnas tuulest elektrienergia tootmiseks sõlmitud võrgu- või liitumislepingu suhtes kohaldatakse regulatsiooni mitte varem kui alates 2025. a 1. jaanuarist tingimusel, et piirangud on kõrvaldatud.
  • ELTS § 871 kohaselt on lisaks keelatud liitumistaotluses toodud elektrienergia tootmise tehnoloogiat muuta, sealjuures loetakse muutuseks ka olukorda, kus liitumislepingus toodud võrguga ühendatav tootmisseade muudetakse ebaolulise ruumilise mõjuga ehitisest olulise ruumilise mõjuga ehitiseks. Tagajärge nimetatud kohustuse rikkumise puhuks seadus otsesõnu ei sätesta.

Ehitus- ja planeerimisõigust puudutavad muudatused

  • Riigi eriplaneeringu ja maismaa tuuleparki kavandava KOV eriplaneeringu menetlus võidakse edaspidi lõpetada planeeringu kehtestamisega ka asukoha eelvaliku etapi järel, kui puuduvad ehitise edasist kavandamist välistavad tegurid. Sellisel juhul on ehitusprojekti koostamiseks ja ehitusloa andmiseks vaja projekteerimistingimusi, merealal hoonestusluba, mille raamistik tuleks panna paika eriplaneeringu kehtestamisel. NB! Neid reegleid võib kohaldada ka pooleliolevatele eriplaneeringu menetlustele, kus pole veel tehtud asukoha eelvaliku otsust.
  • Hoonestuslubade taotluse meretuulepargi jaoks võib edaspidi esitada mitte vähem kui 75 km2 suurusele alale.
  • Meretuulepargi rajamiseks mõeldud riigi eriplaneeringu algatamisel korraldatakse konkureerivate taotluste esitamisel TTJA poolt enampakkumine. Enampakkumise võitja saab riigi eriplaneeringu koostamise õiguse ning planeeringu kehtestamisel eksklusiivse õiguse hoonestusloa taotlemiseks planeeringus ettenähtud piirides ning 5 aasta jooksul arvates planeeringu kehtestamisest. Teisisõnu: sellisel juhul otsustatakse teatud mereala kasutamisõigus mitte hoonestusloa, vaid riigi eriplaneeringu menetluse algatamisel. Erandiks on riigi enda esitatud eriplaneeringu taotlused, mille puhul konkurssi ei korraldata.
  • Seaduse tasandil määrati kindlaks hoonestusloa enampakkumise alghind, milleks meretuulepargi puhul on 15 000 eurot km2 kohta.
  • Maismaa tuulepargi jaoks koostatava KOV eriplaneeringuga võib muuta ka varem kehtestatud üldplaneeringu põhilahendust.
  • Taastuvenergia ehitisi on selgesõnaliselt lubatud rajada ka maardlatele, seades selle samas siiski sõltuvusse KeM või selle volitatud asutuse (praktikas Maa-ameti) loast ja selles toodud tingimustest (milleks võib mh olla ehitiste lammutamise tähtaeg). Muudatusega seoses sätestatakse ka selgemad reeglid ehitiste lammutamise tähtaegade seadmiseks projekteerimistingimustes, ehituslubades ja kasutuslubades ning lammutamise tähtaja jõustamise reeglites.

Keskkonnamõju hindamist puudutavad muudatused

  • Mõnevõrra lihtsustati KMH juhteksperdi litsentsi saamise tingimusi ning pikendati selle kehtivust viielt aastalt seitsmele.
  • Maismaa tuuleparkide keskkonnamõju hindamise kiirendamiseks koostab KMH koostamise aluseks oleva programmi edaspidi otsustaja (üldjuhul kohalik omavalitsus) ning programm on juba osaks mõju hindamise algatamise otsusest.
, , , , , ,

Teadmised tuuleenergia mõjudest loodusele kasvavad, lubade saamist see tingimata ei kiirenda

22. novembril toimus järjekordne Energia aastakonverents, mida korraldavad juba pikemat aega koostöös COBALT ja Äripäev. Sel aastal oli mul (Siimul) rõõm intervjueerida Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialisti, kelle üheks ülesandeks on juhtida ameti tööd taastuvenergiaprojektide kooskõlastamisel looduskaitse aspektist. Intervjuu teemaks oli, kuidas lepitada looduskaitset ja taastuvenergia arendamise vajadust ning publiku küsimuste järgi otsustades on konflikt suhteliselt terav ja lepitamise vajadus suur. Tublimad, kes üritusel kohal olid, said juba seal kuulda, kas ja millised lahendused on olemas. Neile, kes sel aastal konverentsil ei jõudnud, mõned mõtted alljärgnevalt.

Esiteks on just tuuleenergia puhul üheks suureks murekohaks see, et juba pea kümnendi pole ühtegi uut tuuleparki püsti pandud. Kuna puudub praktiline kogemus, on ametkondadel ka nii keskkonnamõjudest kui nende vähendamise võimalustest vähe teadmisi. Üht-teist saab muidugi naabritelt õppida. Samas on ka tuuleparkide arendamise trendid muutunud, tuues kaasa üleüldisema teadmiste lünga. Näiteks võib tuua asjaolu, et kui varem rajati tuuleparke pigem avamaastikele (põllud, heinamaad), siis nüüd kavandatakse neid üha rohkem metsamaastikule. Erinevad ökosüsteemid ja tundlikud liigid tähendavad, et varasemast kogemusest ei saa üks-ühele lähtuda.

Positiivsema poole pealt on riik tellinud just hiljuti Eesti ornitoloogiaühingult põhjaliku töö tuuleparkide mõjust linnustikule ning sellest, kuidas seda võimalikult palju vähendada. Vastava analüüs saab loodetavasti kättesaadavaks juba lähinädalatel (töö ootab Keskkonnaministeeriumi heakskiitu).

Rääkides konfliktide ennetamisest ja lahendamisest, on kõige tähtsam nii päikese- kui tuuleparkidele sobiva asukoha valimine. Samas võib olla väga keeruline leida asukohta, kus mõjud täiesti puuduks. Näiteks Eestis kõrge kaitseprioriteediga kotkad ja must-toonekurg kasutavad väga ulatuslikke alasid oma pesakoha ümber toitumiseks – kui kuulutada kogu vastav ala tuulikute rajamise keelualaks, ei pruugi taastuvenergia eesmärkide saavutamine võimalikuks osutuda.

Lisaks asukohavalikule oodatakse suurt abi tehnoloogia arengust. Ka haruldaste lindude puhul võiks radari ning tehisintellekti koostöös olla võimalik välja töötada lahendusi, kus linnu lähenedes tuulepargile viimane end kokkupõrke vältimiseks välja lülitab.

Küsimuse peale, kas täna on rohkemate teadmiste valguses lihtsam tuulepargi mõjusid hinnata ning selle ehitust lubada, selgus huvitav paradoks. Nimelt on suurem teadlikkus mõjudest pigem vastupidise mõjuga – on ilmsiks tulnud uusi riske, mida varem ei osatud kahtlustadagi. See tähendab pigem täiendavate uuringute-leevendusmeetmete vajadust, mis ei tee menetlust tingimata lühemaks või lihtsamaks.

, , , ,